Rõugõ kihlkunnan Viitinä lähkül Muduri külän eläs käsitüümeistri Viksi Heli, kiä tege peenükeist käsitüüd: tä kuda piili pääl ilosit käterätte. Uma käsitüüpisiläse om Heli saanu kotost Haanimaa Trolla küläst, kon aost aigu om käsitüüd tettü.

Uma edimädse käsitüü tekk’ Heli neländän klassin. «Sis tetti koolin käsitüünäütüs ja oppaja tiidsevä, et meil koton koetas kaldsuvaipu. Lätsi kodo, ütli imäle, et meil kästi tuvva vaip näütüsele. Imä ütel’: istu piili taadõ, nakka kudama,» tulõtas Viksi Heli uma käsitüülisetii alostust miilde. «Edimäne vaip sai kül häste lainidõga, a umatett iks oll’!»

Latsõpõlvõn miildü Helile imä kangakudamisõ käsiraamat. Sääl olli ilosa mustri, midä tä kõik aig paprõ pääle ümbre joonist’. «Sis ütskõrd üteldi, et no tulõ hindäl kah naada sõlmma ja kudama. Seletedi, et must om maa ja valgõ om taivas ja nii taa mustri kanga pääl om. Nii et joba sis, ku väiku olli, ajasi ma noid mustriid hirmsalõ takan.»

Heli kuda päämidselt käterätte ja sannarätte. Om kudanu ka põrmandurõivit, tugitooli- ja sohvakattit, sallõ. Plaan om naada kudama aknõrõivit.

Käsitüü tegemist pidä Heli hindä hobis. A om olnu aig, ku tä käsitüüd ka peris ammõdi poolõst tekk’. Majandidõ lagonõmisõ aigu oll’ tä mõnõ ao kuundisõn Uku tüül. Täämbädsel aol om tä Vana-Võromaa käsitüütsõõrin, kon ütitselt kõrraldõdas koolituisi ja laatu pääl käümist.

Ummi koetuisi kirju kotsilõ ütles Viksi Heli, et nuu omma päämidselt peri tä imä käsitüüraamatust ja säändse kirä omma kõigin Baltimaiõn levinü.

Latsi oppamisõ tüü

A peris tüüd tege Heli latsiaian. Tä om Rõugõ latsiaia keelepesärühmän oppaja abi. Tuu tähendäs, et kõrra nädälin omma näide rühmä tegemise kõik võro keelen. «Meil om üts võrokeeline päiv nädälin, a mu suust nä kuuldva taad kiilt egä päiv,» seletäs Heli.

Heli jutu perrä võtva väiku latsõ peris häste umma kiilt ja kultuuri vasta. Rühmän om noid latsi, kiä kuuldva võro kiilt koton, a ka noid, kiä ei kuulõ. Heli meelest om sääne keelepesärühm keele hoitmisõ man küländ suurõs abis ja latsõ saava umakeelitside salmõga pidodõl ja konkurssõl üles astu. «Latsõ võtva tuud lõbuga,» kinnütäs Viksi Heli.

Üts hobi viil

Päält käsitüü om Helil viil üts hobi: tä käü orienteeruman. «Jala ja pää mõlõmba piät jagama. Ku pää kehvembäle jaga, lätt mõtsan rohkõmb aigu,» kitt Heli umma sporti. Suvõaol käü tä läbi hulga võistluisi, talvõl om rahulikumb aig.

Spordihuvi om tä umakõrda kokko köütnü reisihuviga. Umal riisikol käü tä üten tõisi huviliidsiga vällämaa võistluisil kah. Nii om Heli jõudnu orienteeruma Suumõ, Ungarihe, Šveitsi, Itaaliahe, Taanimaalõ ja kogoni Uus-Meremaalõ. Noid vällämaal käümiisi nimetäs Heli lõbus, orienteerujidõ laulupidos. Päält spordi tegemise saa säändside reise aigu nätä ka tuud maad, võistlusõ kõrraldõdas iks nii, et katõ võistlusõ vaihõlõ jääs paar päivä aigu. Helile omma noidõ reise päält miilde jäänü mäe Itaalian ja Ungarin, lossituur Taanin ja pall’o muud. Kõgõ esierälidsembä luudusõga paik oll’ muidoki Uus-Meremaa, kon om hulga vulkaanõ ja noidõ peräst mõnõn rannan esiki liiv peris musta värvi.

Käsitüüjutu mano tagasi tullõn löüd Heli, et tuu tüü, midä käsitüü tegijä tegevä, tege mikandi inemist ja ello rikkambas. Käsitüümõistmiisi ja võro keele alalõ hoitminõ om Heli jaos tähtsä. «Taa om uma,» om Viksi Heli kimmäs.

Rahmani Jan


Viksi Heli sais ummi kangastelgi (piili) kõrval. Tan sünnüs Haanimaa käsitüüliidsi perren põlvõst põlvõ edesi antuisi kirjuga käsitüü. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit