Ku imäkeelepäävä kotsilõ perämädsest Umast Lehest loi, sis tulle üts asi jäl miilde.

Olõ jo pia aasta aigu nii hindäette märgotanu, et tahassi ütte sõnna võro keeli tõistmuudu üldä, ku sõnaraamatuh om. Süü hää meelega süüki, koh om seeh tšilli ja midä eesti keeli kutsutas terav.

Kukkiviisi tulle esihindäst säändse söögi kottalõ hoobis sõna «tsärre». Olõ tuust ütele sõbrale jo mitu kõrd kõnõlnu. Ja eesti keeli teravus olõs sis «tsärehüs».

Kas es võinu tuu nii olla? Om seo tõtõst vahtsõnõ sõna? Sõnaraamatuh oll’ midägi sinnäpoolõ, a mitte peris seo.

Musta Riivo

Jaga seod artiklit