Sääne lugu, hää võrokõsõ, et raamadu «Vii pääl» perrä tett film, üts mu puult lubat asi, jääs valmis tegemäldä. Projekti om arõndõt, võttõkotussõ omma vällä otsidu, näütlejä, noidõ hulgan latsõ, vällä validu, videoklipp filmi kotsilõ valmis tettü. Ja kõik. Võro filmi ei sünnü.

Mullõ tähendäs seo aasta tüü luhtaminemist, aasta jago palka jääs saamalda. Ja mitte õnnõ mullõ, tan om kõvva inämb inemiisi süämega as’a man olnu. Hindamiskogo liigõ Õunpuu Veiko om iks viil tuudmiilt, et lugu om hää ja rohkõmbki. A filmiinstituudi pääprodutsent Tibbo-Hudginsi Piret, kiä inne luku ekäpite kitt’, löüdse no, et luu algus vinüs ja periselt pidänü terve stsenaariumi robodi alt läbi laskma.

Minno es olõ ärütlemise man, es saa tälle õkva üldä, et olõ nii tan Uman Lehen ku ummi raamatidõ ja näütemängõ man är opnu: luujast ja mõtlõjast inemisest om luumisõ jaos tävveste küländ. Robodi omma kah olõman, nuu võit hindäle ütskõik määndsehe mulku tsusada. Tegevä mitund muudu surinit, võit timmi nii, et algus vinüs vai et lõppu ei olõki.

Minevä aasta üte sõbra sünnüpääväl tull’ mu mano nuur naistõrahvas ja ütel’, et tä esä pallõl’ mullõ edesi üldä, et romaan «Vii pääl» oll’ tälle väega süämele lännü. Et esä ollõv Räpinä kandist peri ja kõik raamatun ollõv oll’ tälle tutva latsõpõlvõpildi silmi ette toonu. Sõs ütel’ naistõrahvas, kiä tä om. Et Ulfsaki Maria om timä nimi.

Lembit oll’ joba lännü. Tä ollõv tahtnu noid sõnno mullõ esi edesi üldä, a tä aig sai inne otsa. Mullõ ei olõ innembi mulla alt tervüisi saadõt, ammuki midägi niipall’o ilosat üteldü. Udsutsõs kisk’ silmi iist. Ma olli produtsendilõ ütelnü, ku stsenaariumi edimäne variants valmis sai, et tahas vanna Ulfsakki Kalju osan nätä…

Ja filmiinstituudi pääprodutsent taht mullõ uma käega robodi takast sisse tsusada? Ütles, et kotusõpäälidse kinonkäüjä võimalik huvi «Vii pääl» vasta om keskmäne. A kinolevitäjäle, kiä stsenaariummi lugi, väega miildü ja tä tekk’ miika lepüngi. Lepüngi, mitte eellepüngi. Lepüng om lepüng, mitte määnegi sääne lubahus, määndse su suust pudõnõsõ, sa petüs inemine sääl instituudin!

Kõigilõ rahha ei jakku, tuu om selge. A esi mängseti hinnäst nukka. Tuu, et ti annit Võro liina luu asõmõl papi «Klassikokkutulek 3» jaos, näütäs, ku süvväle ti hindäle tuu robodi olõti uputanu. Esiki Kultuurkapital ei anna lihtside meelelahutusprojekte jaos rahha, a ti sääl annati raha äriprojektis mõtõldulõ puulpornolõ?! Mullõ ei paistu, et provva Hudgins olõs täüsull’, tuuperäst mõista-i ma muud arvada, ku et tuul väikul filmirahal, mis om, omma uma karvadsõ käekese vaihõl.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
luuv ja mõtlõv inemine

 

 

Jaga seod artiklit