29. joulukuu pääväl peeti Kanepi seldsimajan lipu-pito – valmis sai koopia 147 aastakka vanast Kanepi Laulu Seldsi lipust.

Seldsirahvas laul’ lipu avvus üten Kanepi segäkooriga «Kanepi hümni», Eesti edimädses laulupidos tettüst lipust kõnõl’ aoluulanõ Hirvlaanõ Milvi.

Lauluseldsi esimiis, ettevõtja Lina Kalmer ütel’, et kukki vana lipp om Eesti tiatri- ja muusigamuusõumin olõman ja pronksist lüüra kujoga lipuots kingiti seltsile kah tagasi, lää-s lipu perrätegemine laapsahe.

«Rahha nii pall’o es lääki, a jandamist oll’ hulga,» selet’ Lina Kalmer. «Hädä naas’ pääle tuust, et muusõum om vanaliinan, a ladu, kon lippu hoitas, tõsõl puul Tal’na liina. Kõgõpäält es mahu sääl laon suurõst lipust pilti tegemä ja lipu pidi vanaliina sõidutama. Digipildi puhastaminõ oll’ kah paras vaiv: lipp om peris räpäl, sääl om jo terve aolugu pääl.»

Kanepi seldsimaja juhataja Jalasõ Marju kõnõl’, et päält pildipuhastamist naati ütenkuun nuputama, mändse võisi olla õigõ lipuvärvi. «Vana lipu värvi omma väega är mustõnu,» kõnõl’ Jalasõ Marju. «Selge oll’, et omma iks Liivimaa värvi: verrev, rohilinõ ja valgõ. No verrev lipuviir oll’ lännü aoga tävveste jälles muavärvi. Peräkõrd sai lipu digitalisiirjäle üteldüs, et võtku veere värv lipu keskelt tuu lindi päält, millega kanepipunt kinni om köüdetü.»

Lipuotsast 3D-printeriga plastmasskoopia tegemist võtt’ iist lauluseldsi juhatusõ liigõ, ettevõtja Vahtramäe Meelis. Paikligu puutüümehe avidi lipuvarrõ parras tetä.

Lina Kalmer kõnõl’, et ku tä naas’ lippu varrõ otsa pruuvma, sis tull’ vällä, et lipp es lääki ja tull’ vabrikuhe tagasi viiä, et lipukarman parras tetä.

«Ma olõ väega õnnõlik, et taa vanaaignõ lipp om no meil olõman,» ütel’ lauluseldsi auliigõ, aoluulanõ Hirvlaanõ Milvi, kelle tiidmiisi toel laulurahvas liputegemise ette võtsõ.

Milvi kõnõl’, et mõtõ lipp perrä tetä sündü 2015. aastaga suvõ lõpun, ku tutva naanõ Lilli Ülle käve tälle näütämän lipuotsa üten lipunööriga, mille oll’ löüdnü kokkosadanu aida alt.

«Mu süä hüpäs’ kõrraga lakkõ, et taa om jo mi laulupidolipu ots,» selet’ Milvi. «Mul om väega hää miil, et Lilli Ülle otsust’ tuu lauluseltsile är kinki.»
Kanepi Laulu Seldsi villatsõst rõivast lipp oll’ esieräline joba seldsi luumisõ aigu aastal 1869.

Ku laulukoori tuul aastal edimäste laulupitto sõidi, sis es saa inämbüs hindäle lippu lupa.

«A laulupidokomisjon pand’ härksämbile mõisnigõlõ ette, et las mõis kink lipu. Kanepi miihikoorilõ kinge lipu Koorastõ mõisa Ungern-Sternbergi,» selet’ Hirvlaanõ Milvi lipu saamisõ luku. «Mõisnigu tütär Marie oll’ kunstnik, timä maalsõ lipu pääle aastaarvu 1819, 1869 ja Kannepi Laulo Selts.»

147aastanõ Kanepi Laulu Selts om Vana-Võromaa kõgõ vanõmb selts.

Koorilaul sündü Kanepin aastal 1804, ku pastor Johann Philipp von Roth lei sääl Eesti edimädse (poissõ) kihlkunnakooli. Tuu mano tetti nii poissõ- ku miihikuur. Miihikoori laulja olli päämidselt küläkuulmeistre.

Kohe Kanepi laulurahvas taa perrätettü lipuga lätt?

«Taa om nii auväärne lipp, et 2019. aasta üldlaulupidolõ läämi taaga kindmähe,» arvas’ Kanepi segäkoori vanõmb Kottisse Vaike. «Segäkooril om kül uma lipp kah, vast võtami mõlõmba üten.»

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Liputegemise iistvõtja Kanepi Laulu Seltsist (kuralt) Lina Kalmer, Hirvlaanõ Milvi, Kottisse Vaike, Jalasõ Marju, Adamsoni Heli ja Vahtramäe Meelis. Lipu pääle om kirotõt «1819» (perisorjusõ kaotaminõ Liivimaal), «1869» (50 aastat priiust ja edimäne laulupido), «Kannepi Laulo Selts» ja maalitu kanõbipunt. Harju Ülle pilt

Jaga seod artiklit