Kanepi valla aasta noorõs valitu Kalve Kadri (16) toimõndas koolilehte, tekk’ luuvtüüs uma raamadu ja hoit päkkä, et kodogümnaasium alalõ jääsi.

«Vahepääl kaaldsõ joba tõisi kuulõ, no ku mõni nätäl tagasi tull’ otsus, et gümnaasium jääs alalõ, sis mõtli, et iks peris väkev olõssi jäiä Kanepilõ,» seletäs tütärlats, kiä keväjä põhikooli lõpõtas. No nätäl tagasi tull’ külm duss – vallavolikogo nakkas gümnaasiumi saatust vahtsõst arotama.

Kadri luut väega, et saa iks Kanepin gümnaasiumin kävvü, ja saatsõ uma klassiga volikogolõ murrõkirä, millen pand volikogolaisilõ süäme pääle, et olõ-i illos nuuri tulõvikuga mängi.

Kadri löüd, et uman gümnaasiumin om pall’o võimaluisi esi midägi är tetä. «Tan om nii pall’o vabadust lahedit asjo kõrralda. Saa esi gümnaasiumi lahedas tetä!» Tä taht huvi peräst iks ka paari hää nimega Tarto kuuli sisseastmist pruuvi, et saanu kogõmusõ ja ummi tiidmiisi testi.

Pall’o noorõ tükvä Tartohe kuuli selle, et luutva säält parõmbat haridust saia. Midä Kadri tuust arvas? «Olõ kimmäs, et saa ütskõik mändsen koolin maailma kõgõ parõmba haridusõ, ku ma esi taha!» põrotas tütärlats. «No ma saa nuurist arru – pall’o tahtva vaheldust, vahtsit inemiisi nätä. A mu klassikaaslaisil om uma kuul iks süämen – poolõ ehk säidse inemist tahtva Kanepilõ jäiä. Kiä kaes liinakooli poolõ, tuul om uma kõva põhjus ja kimmäs tsiht – näütüses muusikus saia vai ammõdikuuli minnä.»

Haardsõ koolin uhja

Kanepi gümnaasiumin om Kadri joba uhja hindä kätte haardnu: tä astsõ opilasesindüste ja nakas’ koolilehe tegemist juhtma.

«Ku opilasõl om tahtmist, sis tulõva oppaja vasta ja saa kipõlt väega vägevit asjo är kõrralda,» seletäs tä. «Ja direktri om klassijuhataja – mis elol vika, omjo?»

Ildaaigu tull’ Kadril mõtõ, et kuuli olõssi vaia vägevät puhkamisnukka. «Teimi suurõ kogomisvõistlusõ: korssimi vanno teksapüksõ, et tetä noist padjakattõ,» kõnõlõs tä. «170 killo tull’! Joba oll’ edimäne tüütarõ – naksimi püksõ juppõs lõikama. Opilasõ nakkasõ padjakattit kokko umblõma. Puhkamisnuka platvorm om joba valmis, sinnä pääle tulõva padja, et olõssi mõnnus lösütä.»

Kadri kitt, et sändsit suuri ettevõtmiisi saa kõrralda selle, et sõbra ja nuur teküs juhendaja Oksaarõ Sandra tulõva hää meelega appi.

Koolileht sai huu sisse

Kadri om Kanepi gümnaasiumi aolehe päätoimõndaja ja kunstilinõ kujondaja. «Kamanda rohkõmb, esi kirota juhtkirä ja tuust, mis mullõ huvvi pakk,» kõnõlõs Kadri. «Naksi tegemä, selle et mullõ es miildü, määne leht inne vällä näkk’. Et mis ma vingu tühjä, lüü parõmb esi käe külge.»

Päält kooli tegemiisi omma lehen tähtsä arvamisluu. «Noist saa kõik aig jututeemat!» muhelõs Kadri. «Vägevä luu kirot’ Vaaraski Demi tuust, midä opilasõ opmisõst arvasõ. Esi om tä häste kõrralik ja arvas, et opilasõ omma pall’o laisa ja oppaja tulõva ülearvo vasta.»
Nigu egän kõrralikun lehen, om Kanepi koolilehen horoskoop ja eski libauudissõ. Noist oll’ kõgõ inämb jutus lugu tuust, kuis koolisupi seest löüti 6. klassi opilasõ varvas. Sügüse võro keele nädäli aigu tekk’ Kadri koolidirektri Suislepä Ilviga võrokiilse intervjuu.

Uma raamat Hooandja abiga

Kadri om külh nuur, a joba kõva kunstnik. Tä om kats kõrda võitnu Eesti Rahva Muusõumi joonistusvõistlusõ, maakunna kunstiolümpiaadi ja timä tett logo sai Erasmusõ projektilogos. Kunstnigukäsi om peri vanõmbidõ käest: imä Margna Epp om kunstnik ja esä Kalve Toomas fotokunstnik.

Minevä aasta tekk’ Kadri 8. klassi luuvtüüs uma raamadu «Kadunud leheküljed». Raamadu trüküraha avit’ kokko saia Hooandja – inemise anni rahha ja saiva perän kingitüses raamadu. «Raamat sai umbõ väkev – imä mõist jo kujonda ja hää tutva om välläopnu toimõndaja,» kitt Kadri. «Ku pilte joonisti, sis õkva tundsõ, kuis arõnõ: tamp oll’ pääl, ma sai kipõmbas ja osavambas.»

Kadri võtt’ kolm tunnõtut muinasjuttu – «Punamütsükene», «Lumivalgõkõnõ» ja «Uinuv kaunitar». Tä otsõ vällä noidõ kõgõ edimädse trükü ja pand’ inglüse keelest ümbre. Egäüte mano tsehkend’ mitu pilti kah.

«Muinasjutu olli iks pall’o jõhkramba,» seletäs Kadri. ««Punamütsükesen» süüdi iks susi ja vanaimä är, «Lumivalgõkõsõn» oll’ kuri kuninganna timä hindä imä, kes tedä är tahtsõ tappa. Kõgõ hullõmb oll’ «Uinuv kaunitar»: kuningas vägistäs kaunitari är ja tä saa magamisõ aigu kats last. Ku üles heränes, sis tulõ vällä, et kuningal om ka vana naanõ, kiä taht mõlõmbit är tappa ja pruuv latsi kuningalõ söögis tetä. No nüüt om «Uinuv kaunitar» häste läülä muinasjutt jo.»

Lätt liina ja tulõ maalõ

«Gümnaasium om vaia ala saia, sis võit ütskõik mändsel eluhetkel edesi oppi tuud, midä sul vaia om,» kaes Kadri tulõvikku. «Ma mõtlõ, et vast võta kõgõpäält kunstikooli raa päält maaha ja sis opi midägi praktilist mano.»

Kadri arvas, et seoilmaaigu tulõ iks umajago aastit liinan ja ilma pite ümbre kävven ellä. No kunagi taht tä kimmähe umma kodoküllä Kaagverre tagasi tulla.

«Ma olõ hinnäst kodomõtsa, luudusõ sisse kinni kasvatanu,» seletäs Kadri. «Miä mu kodo ümbre om, om osa must. Ma ei kujota ette ello, et mul es olnu mitund hektärri umma ruumi.»

Tüü peräst Kadri ei pelgä. «Seoilmaaigu käü nii pall’o tüüd arvutiga ja läbi interneti,» ütles tä. «Noorõ tahtva jah liina minnä ja sändsen vannusõn om tuu loomulik: koskil tahat jo inemiisiga kokko saia kah. A mi kandi noorõ pidävä maaelost luku. Ku olõt joba maal elänü, sis tiiät, ku pall’o seo väärt om.»

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Kalve Kadri uma katõ värski pildiga. Harju Ülle pilt

Jaga seod artiklit