Minevä nädäli lõpun tetti vahtsõst kõrda kuulsa mõtsavele Käärmanni Alfredi punkri. Punkri sai piaaigu valmis, luugi paikapandmisõs ja peris lõpõtamisõs kulus viil üts päiv tüüd.

Tuusama punkri Karula kihlkunnan Ähijärve lähkül Peräjärve mõtsan Põrguorun om kõrra joba vahtsõst üles ehitet, tuud tetti 1989. aastagal ja sis juhat’ punkri kõrdategemist vana mõtsaveli esi.

Seokõrd saiva ülesehitäjä oppust Käärmanni raamatust «Surmavaenlase vastu. Eesti lõunapiiri metsavenna mälestusi» ja osa ehitäjist olli ka punkri edimädse kõrdategemise man. Punkri kõrdategemist võti iist Asi Arvi ja Kama Kaido.

«Alostimi tuuga, et paar nädälit tagasi kävemi Kaidoga, kaibsõmi veidükese. Saimi kätte korsna, pliidiplaadi ja korsnajala ja alusplaadi,» kõnõl’ Asi Arvi.

Minevä nätäl kaivõti punkri vallalõ ja saadi nukaposti paika. Riidi saadi saina üles, puulpäävä panti katus pääle ja katussõ pääle sammõl kah. Saina aeti kah liivaga kinni. «Periselt taa jäi meil lõpõtamada, aig sai otsa. Tulõ viil liiv ja vihmatõkõ katussõlõ panda,» selet’ Asi Arvi.

Kokko käve punkrit vahtsõst üles ehitämän kümmekund huvilist. Kats miist noist olliva 1989. joba seod punkrit kõrda tennü. Kogõmus ja pilt oll’ olõman.

«Mu põhitüü oll’ sääl nukkõ kinnipandminõ traadiga ja korsnamulgu, aknõmulgu jm kinnipandminõ traadiga,» ütel’ Asi Arvi. Timä sõnnu perrä suurt oppamist sääl väega es olõ, egäüts tekk’ midägi, tüüd oll’ iks ütsjago. «Kõgõ suurõmb tüü oll’ mulgu vallakaibminõ, taa om mitu kõrda läbi kaivõt maa, taa hirmsalõ pudõnõs,» selet’ Asi.

Lisas punkri ehitämisele peeti pühäpäävä Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel ka ettekandõpäivä, kon kõnõldi juttõ ja mälehtüisi mõtsavellist ja kuulsast Käärmanni Alfredist.

Rahmani Jan


Mõtsavelepunkri vahtsõst ülesehitüs Peräjärve mõtsan. Pransu Hadese pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit