Tiiä-i täpsele, kuis om tõisi latsiga, a Kääpä kooli 1. klassi latsõ tiidvä häste, kuimuudu leibä tetäs. Nä omma uma edimädse kooliaastaga läbi tennü leevä tegemise alostusõst lõpuni, perämäne toimõndus oll’ näil jõvvupaprõst leeväkottõ kujondaminõ. Nii sai 19 latsõga klass nätäl inne vabariigi aastapäivä valmis 100 kujondõdut kotikõist, kohe leib sisse panti.

Kääpä kooli 1. klassi oppaja Leplandi Ivi om uma klassi latsilõ õks leevätegemisest kõnõlnu. No tull’ tä mõttõ pääle, et klass võinu ütenkuun kujonda 100 leevä pakmisõ kotti. Kingitüses Eestile.

Latsõ olli rõõmuga nõun ja niimuudu võetigi kujondustüü ette. Nii 19 opilast ku ka oppaja esi kujondi egäüts viis kotti ja 100 oll’gi täüs. Edesi minti ummi kujondõduisi kottõga Vahtsõliina, kon värski leib koti sisse panti.

Vahtsõliina Konsumi man küdsetäs minevä aastaga lõpust esi leibä. Leevämeistre om Auksmanni Raul ja leeväpätsi pakitas jõvvupaprõst kottõ sisse. No saiva latsi kujondõdu koti ja leevätegijä küdset leib kokko. Tuu man saiva latsõ ka nätä, kuimuudu leib ahjo pandas ja ahost vällä võetas.

Latsõ tarviti uman kujondusõn võro kiilt. «Võrokeelidse teksti tulli nii loomuligult ja esihindäst: elämi jo Võromaal, kon om uma ja hää kiil ja rüäleib avvu seen,» selet’ oppaja Leplandi Ivi. Tä mõtõl’ seo ettevõtmisõ vällä tsihiga, et latsõ saanu arvo, ku tähtsä om sisu ja vormi kuunkõla. Ja muidogi tuuperäst, et saanu ütenkuun midägi põnõvat tetä.

«Väega tähtsä om tunda mi-tunnõt. Ütsindä jõvva-i pall’ond, a üten sõpruga om torõdamb, põnõvamb ja lõbusamb. Mi olõ kõik ütstõõsõga köüdedü ja midä häätahtligumba ja rohkõmb ütstõsõlõ toes mi olõmi, toda ilosamb ja sõbraligumb om maailm mi ümbre,» löüd Leplandi Ivi.

Rahmani Jan


Latsõ uudistasõ, kuimuudu pekri Auksmanni Raul leibä ahost vällä võtt. Leplandi Ivi pilt


Võromaa uma ja hää! Kääpä kooli 1. klassi latsõ Johannese kujondõt paprõkott leevä jaos. Leplandi Ivi pilt

Jaga seod artiklit