Jumalamägi Korneti lähkül om väega esieräline paik. Ku sinnä läät, tunnõt õkva, et olõt pühän mõtsan. A määnest juttu tuu mäe kotsilõ kõnõldas ja miä sääl olnu om?

Korneti miis Prangli Jaan seletäs: «Ma arva, et säänest nimme nigu Jumalamägi niisama ei pilluta. Om jutt, et sääl om olnu pühä paik. Üts lapik kivi, kon pääl kats jalajälge: Māra – jumalanna – oll’ tuu kivi päält hobõsõ sälgä lännü.»

Aoluulanõ Valgu Heiki mõist tuud juttu põnõvambalt kõnõlda: «Ku oll’ viiuputus, sis pühä Maarja läts’ eesli sälgä. Üten jalan oll’ tsuug, tõõsõn käng. Tuuperäst ommaki nuu kats jälge esisugumadsõ.»

Prangli Jaan tiid viil kõnõlda, et vanast ollõv tuu mäe all olnu pühä läte, kon silmi mõsti. A kelle pühäpaik tuu sis oll’? Valgu Heiki arvas, et tuu om olnu võrokõisi pühäpaik, selle et Jumalamägi jääs Rõugõ kihlkunna maiõ pääle.

Rahmani Jan


Jalajälgiga kivi Jumalamäel. Rahmani Jani pilt


Tiisilt, miä juhatas Jumalamäe mano. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit