Kauksi Ülle luulõkogo «ObiNizza» om etnofutu-imä gurmee-süük, staartoit, kon sügävit tähendüsmekke mitman kihin.

Nimiluulõtusõst saami teedä, et Obinizza om kohvik, tiatri ni trehvämispaik, puhvet ja kunstizaal, a seo kirotusõ lugu alas’ sõski raamadukogon. Edimält ma es mäletä, mille perrä ma sinnä olli tulnu, a sõs halgat’ – «Naised, kes jooksevad huntidega». Teenindäjä läts’ raamatut otsma ja mul tull’ miilde, kuis Kauksi Ülle seod kunagi ammu lukõ soovit’. A kagos läts’ aigu, nikagu ma seo raamaduni jõvva… Nõstsõ silmä ülespoolõ ja vahtsidõ raamatidõ riiulist kai mullõ vasta «ObiNizza». Õkva säändsit uskmalda mängoliidsi (periselo)lukõ om täüs ka Kauksi Ülle luulõ – mõista õnnõ mekki!

Siinkirotaja tund kõgõst ja kõrrast mõnno. Raamadu edimäne laul «Õks kesk umma mäke» rehksäs muiduki Kauksi Ülle poeeditii algpostulaadilõ – 1987. aastal ilmunulõ kogolõ «Kesk umma mäke». Niisõs päätähtsä om uma paik, uma kotus – olku tuu sõs parraltjaolt Võro- vai Setomaa.

Ja taa mäe tippu om hinnäst tüütänü/loonu naanõ, mis tuust, et kässil puudus maniküür, a tuuiist om pää all hindä välläummõld meetrikaga padjakott. Ja lillipinnär om selle haina kasunu, et kaiba tulõ aoluukihte («Obinitsa aoluu paisjärv», «Üüside om säälpuul kuma»), selle et vaikit luuq / õi annaq rahu.

Vakka saa-i paprõga poeet («Poeedipapõr») olla ka sõs, ku mõtsu häötedäs («Mõts – mu elo sammassaal»), kaupa pühhi aigu päähä määritäs («Joulurünnäk») vai Evelini kallal võetas («Evelini kleit»).

A päämidse mekinä juusk «ObiNizzan» (Ob jo soomõugrilaidsi üts jõgi) naasõ ürgjovvuga tunnõtõt jutussidõ vägi. Esieränis om luu vägi seon kogon alusõs säändsin välläkirotuisin nigu «Viläimä ja kesväesä», «Vii-imä» ja «Tuulõeit tuisutaadiga».

Ku jutu algusõ mano tagasi minnä, sõs seoilmaaigu, ku elo om jo liiast hääs lännü, olõ-i inemiisil sakõst muud tetä ku targuta tuu ümbre, miä tervüsline süük om. Staartoit om suur saladus, ütles ka luulõtus «Obinizza».

Siinkirotaja om saanu aost aigu kõgõ inämb kosutust Kauksi Ülle säändsest loomingust, mis näütäs naasõ alastõ ausust. Näütes luulõtusõn «Keväjämärgiq»: Iäpurika ja latsi nõnaq nakkasõq tsilkma, / niisamatõ katskidsõq katusõq, / kass ja miis lööväq küüdseq sisse, / kui lasõ-i söögimaja lindõ vahtiq.

Seon kogon juuskva ilostõ ütte võromaidsõ kundi («Süküs pihlõ all») seto lauluimmi mäkiga («Juubelilaul Sillaotsa Liidile»). Õkva nii omgi: Õgas Kauksi Ylle luulõt / õga päiv ei kuulõq («Päiv ja speller») ja: Naisi elotandsutsõõrih / ma surmani / olõ staar («Elotands»).

Kostipääväl / saa ObiNizzah / pääle tsirkusõ ka leibä, / sõira ni muud meelelahtust («Obinizza»). Nizza om jo umõta Lõunõ-Rantsusmaa kuurortliin! A määndse kotussõ omma «Elomajaq» ja kas nain ka tandsi saa, tuu uurgõ joba esi seost Kauksi Ülle (koka)raamatust perrä.

Allasõ Tiia

Jaga seod artiklit