Ma käve pagulaisi kaeman. Ei, mitte peris pagulaisi, a etendüst «Pagulased».

Edimält sattõ kül paarkümmend tsilka vihma, a tuu pääle kaemalda olliva kõik ria rahvast täüs. Mi kandist olli eski Helju ja Elvi uma perrega. Ku külä vaihõl kokko ei saa, sis tulõ minnä küläst vällä näütemängu kaema.

A näütemäng oll’ illos. Häste vällä säetü. Üttegi tühjä kotust püüne pääl es olõ. Kõik aig toimõndaminõ käve.

Kõgõpäält tull’ küllä Kristjan, kellel oll’ liinaelost viländ saanu. Tä tahtsõ maatüüd tetä ja perän täl tuu õnnistugi.

Sis viil paistu silmä maanaasõ mõistusõga tädi Luulõ, kes mõistsõ käsilde maatüüd tetä ja kellel oll’ pagulaisistki hallõ.

Taloperemiis Taavi ja pernaanõ Aigi luutsõva pagulaisi kostitamisõ iist pall’o priirahha saia, a nii kavvõlõ asi es lääki. Inne kattõ maa päält elektri ja kõik naa piinü vidinä ja massina jäivä saisma. Es jääki muud üle ku tädi Luulõ vana tüüriista vällä otsi ja tüüle naada. Ütitselt ehitedi pliit, mis and lämmind, kon saa süvvä tetä ja mille iin um perrel hää istu ja juttu aia.

Etendüse lõpp oll’ kah huvitavalt vällä mõtõld. Püüne päält kaiva kõik esinejä rahva poolõ ja ütli: «Säält nä tulõva. Nii pall’o ilosit inemiisi.»

Sõidi kodo ja mõtli tii pääl, et um iks väega häste teema üles võtõtu; mi kõik olõmigi pagulasõ. Mi ei mõista rõõmu tunda ja rahul olla tuuga, mis meil um. Iks mi nurisõmi, et rahha um veidü ja elo um vilets. Tahassi nigu viil parõmbat.

A periselt meil umgi prõlla kõik häste, eski väega häste.

Elektri um, massina tüütäse, süvvä um, haiguisi ravitas ja riik and viil egätsugumaisi toetuisi, et parõmbahe är ellä. Ku meil jakkusi õnnõ mõistust taad kõkkõ hoita ja kaitsa.

A kas mi olõmi tuu pääle mõtõlnu, et ütel pääväl või periselt kah nii trehvädä ku etendüsen, et mi taast hääst ilma jäämi. Ja kuis sis ellä ja eloga toimõ tulla.

Õnnõs ei saa sis inämb vahti nutitelehvonni ja meil um aigu hindä kõrval tõist inemist kah nätä ja tähele panda. Sis um aigu umavaihõl kõnõldõn ütstõõsõlõ otsa kaia ja naarahtadõn mõnõ hää sõnagi üteldä vai tõist avita, ku vaia.

Urmi Aili

Jaga seod artiklit