Võromaalt peri tunnõdu kirämehe Jaigi Juhani 120. sünnüaastapäiv om Võromaa kultuuriello toonu hulga põnõvit ettevõtmiisi. Parhilla käävä Roosikul kipõ tiatriproovi. Järgmädsel nädälil tulõva sääl kõrraga lava pääle kats lühküt tükkü, miä kõnõlõsõ Jaigi elost ja loomingust – «Mis sa tont vahid?» ja «Jutuvestja lahkumine». Noid mängitas neläl õdagul 8.–11. põimukuul Roosiku koolimajan ja koolimaja kuurin.

Käve paiga pääl ja püüdse tiatritegijä pruuvõst kinni. Lennuki Urmas, kelle tettü om noist tükkest «Jutuvestja lahkumine», kõnõl’, miä tedä Jaigi eloluu man kõgõ inämb köütse.

«Mõlõmba luu omma Jaigi elost, edimäne om sääne lõbusamb, sääl saa tä kokko uma tondi Jutsivurriga, kiä ehttondiligult pidä hinnäst väega ausamiilselt üllen ni nä jõudva kuun märgotõn tuuni, miä Juhanil elon puudu või olla. Ruusmaa Vootele om tuu kirotanu säändsehe aigo, ku Jaik oll’ Eestimaast joba eräldünü pääle tuud, ku nä pidivä siist är pagõma. Tä oll’ iks parasjago hull inemine. Sai tuust arvo, ku loi timä «Tirolianat». Tä säädse uma elo, julgõolõgi ja perre ohtu tuu nimel, et eestläisil olõs võimalus sääl vällämaal kongi kuun kävvü. Tuuperäst taheti tedä esiki mitmõlt puult välla nõsta. Tä iks õiõnd’ vasta, ku näkk’ ebaõiglust, näütüses tuuaigsõ Saksamaa valitsusõ puult, kuigi nä olli jo pagulasõ ja näil es olõ määndsitki õiguisi. Nä olõs võinu lihtsäle tenoligu olla, et näil lasti sääl ellä. Põra vast inämb säändsit õiglusõ iist saisvit inemiisi ei olõ. Kah’os.

Jaigi elokäük oll’ kah ands’ak. Lugu, millega ma tegele, om aost inne timä surma, ku nä läbi Saksamaa, Tirooli ja Prantsusmaa jõudsõ peräkõrd Ruutsi, kohe nä õkva kõrraga tahtsõ minnä. Juhanil oll’ ajukasuja ja Stockholmin olõs tuud saanu lõigata. A tuuperäst, et nä nii suurõ tsõõri pidi tegemä, sai näil pall’o rahha tii pääl otsa ni lõikusõ jaos inämb es jakku. Seon luun tä saagi inne surma üten maahajäetün kuurin kokko säändse tegeläsega nigu Sissy, kiä pand tälle päähä mõttõ, miä võiolla veidü päst Jaiki suurõst tontõ igätsüsest. Tä jo tundsõ Eestist är ollõn, et tondi es tulõ timäga üten.»

Tükü vaba hengega inemiisile

Tõõsõ lühkü näütemängu «Mis sa tont vahid?» autor ja lavastaja Ruusmaa Vootele ütel’, et tälle miildüs Jaigi puhul kõgõ inämb tuu, ku pall’o tä kõkkõ usksõ, esieränis umma luuduhe. «Oll’ iks kimmä hengegä miis.» Tuu kotsilõ, kink jaos nuu lavastusõ kõgõ parõmbalõ passisõ, arvas Ruusmaa niimuudu: «Võiolla väikuil latsil olõ-i nii pall’o kaia. Mi märgota iks elost, inemisest, alatiidvüsest ja ülepää tuust, miä tähendäs olla inemine. Arva, et neo tükü omma mõtõld inemiisile, kinkal om vaba hing, kiä tundva, et omma löüdnü uma viie, kuimuudu ellä ja usku.»

Rahmani Hebo


Näütemängu «Mis sa tont vahid?» pruuv. Suumani Toomas (kural) mäng tükün tont Jutsivurri, Õunapuu Imre (hüvvä kätt) Jaiki. Kesken istus lavastaja Ruusmaa Vootele. Rahmani Hebo pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit