27. mahlakuu pääväl peeti Sännän edimäst Jaigi-nimelist võrokeelitside juttõ kõnõlõmisõ päivä. Latsi kutsuti lugõma ja tukast sugõmist es piä pelgämä – kõik osalidsõ olli kuun oppajaga inne tulõkit har’otanu.

Jutupajatajit oll’ kokko 28 ja nä tulli Osolast, Haanist, Antslast, Kääpält, Harglõst, Mõnistõst, Vilustõst, Krabilt, Oravilt, Võrost ja Tartost.

Juttõ kõnõldi Sännä kultuurimõisa saalin – tuunsaman mõisan tilbõnd’ inämb ku saa aasta iist Jaigi Juhan umal esäl perän ja kullõl’ kodokandi inemiisi juttõ.

Üles astõ pall’o häid kõnõlõjit ja mitund last või esiki nimmada jutukõnõlõmisõ eksperdis – nimä panni kõva helü ja julgõ silmäga terve saali hinnäst kullõma. Tuud saali pruuk Sännä kultuurimõis ka kinonäütämises ja mitu kõrda olõs lava pääle tõmmatu kinolina takast võinu jutõst peri pinne, vanamuttõ vai rebäsit vällä karada. Kullõjidõ hulgast tull’ sakõstõ häätahtlikkõ naarupahvakit. Et parõmbidõ kullõlda, sai silmä kinni panda vai saali sainan vannu ahjõ kaia. Juttõ vahelõ mängse pilli Lepassoni Kadri.

Ku ma lats olli, sõs säänest asja es tetä. A sõs es olõ säänest kõrda tettüt mõisat kah viil ja koskil harilikun aulan olõs ka väega hallõ olnu juttõ kullõlda ja radikit vahti.

Vast tilbõnd’ Jaigi vaim tuupäiv kah sääl mõisan ja sai vahtsit juttõ mano.

Kuslapuu Kaisa


Väiku jutukõnõlõja ja näide juhendaja Sännä kultuurimõisa saalin. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit