Võromaa kiränik Jaigi Juhan, timä tõõnõpuul ja viil ka Koidula Lydia tütär käve 1933. aastaga keväjä reisi pääl Euruupan. Muiõ maiõ hulgan käüti Itaalian.

Jaigi Juhan. Pilt Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Itaalian ollõn es jätä Jaik kaemalda Vesuuvi ja Etna tuld purskavat mäke, kost viil todaaigugi tull’ tuld, tossu, tuhka ja esiki laavat. Vesuuvilt ja Etnalt tõi Jaik, nigu ka pall’o tõõsõ turisti, üten esimuudu suvõniire: kõvas lännüid laava- ja kivitükke, klaaspurgin Vesuuvi tuhka 1906. aastagast, miä egäl säitsmendäl pääväl oll’ olnu esisugumanõ. Tuu oll’ olnu kõrd pruuni, kõrd halli, kõrd musta värmi. Mõnõl pääväl oll’ tuu olnu peenükene nigu jahu, sis jälleki sõrrõ nigu liiv vai teräline nigu moonisiimne.

Ka Vesuuvi kõvas lännü laava oll’ mitund värvi. Üts näist, pruun nigu kõrvõnu turvas, oll’ peris vana ja säändse massi seest kaivõtigi kõrd Pompei liin vällä. Tõõnõ oll’ must-kõllanõ ja väega väävlit täüs.

1933. aasta jõulukuun and’ Jaik neo suvõniiri üle aolehe Wõru Teataja toimõndusõlõ, et säält toimõndõdu nuu edesi Tsooru algkooli juhatajalõ Pilli Heindrichilõ. Nuu olli mõtõldu tarvitamisõs koolioppusõ man.

Sääne sis oll’ Jaigi Juhani kingitüs umalõ kodokoolilõ, minkast pikembäle kirot’ aoleht Wõru Teataja nr 138 5. jõulukuust 1933.

Ruusmaa Arthur

Jaga seod artiklit