Toimõndaja kirotas: panõ määnegi märgotus kirja. Mis asi om märgotus? Sääl piät olõma alostus, sis määnegi mõtõ ja sis tulõ ots. Kirodi toimõndajalõ, et ei olõ nigu üttegi mõtõt, kost nuu alostus ja ots viil löüdä. Kas märgotus võinu olla lihtsäle plärä? Perämäst ma toimõndaja käest es küsü.

Es küsü, selle et võlssõ. Kõik aig omma määndsegi mõttõ, mõttõlda olõmisõs piät olõma korgõmba tasõmõ budist vai poliitik.

Umal aol olõs võinu Eestist saia kõrralik budistlik riik, ku pallidõ jalguga Tõnissoni (Vahindra, V.) ei olõs segänü timä vastasmiis, pallidõ jalguga Päts (K.). Päts om parhillatsõni Eesti kõgõ popimb riigimiis, kaegõ Vanamehe multikit. Sääl omma aoluuvõlssja tälle kängä jalga joonistanu. Puutriga võit ekä asja võlssi.

Ülikoolist ma mälehtä, et su plärä loeti targas jutus, ku nimetit mano pall’o kuulsiid inemiisi.

Olõ-i must määnestki budisti, poliitikust kõnõlõmalda. Kõik aig omma mõttõ pään, a inämbältjaolt ulli. Peris harva om paar tarka mõtõt, nuu tulõva sis, ku ma maka. Ku üles heräne, ei olõ suurt midägi meelen. Õnnõ määndsegi alostusõ ja otsalda mõttõjupi vai pildi.

Inämbältjaolt tulõva targa mõttõ sis, ku om inu.

Inu om kõgõ lihtsämbäle ütelden taasperilde uni. Üüse olõt aktivist, päivä tahat maada. Ku vasta nakkat ja proomit ellä nigu tõsõ inemise, sis ei olõ päävätüüst määnestki tolku ja üüse kah und ei tulõ, tii vai tinna. Ku sul iks om inu, sis parõmb tulõ sängüst vällä ja kirota Umalõ Lehele märgotus.

Kas mõnõn paigan Võromaal piäs ütlemä ino? Ei taha häste usku, villakumbalii-laulun ei laulta: Ino tulõ oikõn…

Inu om minnu eloaig… ma ei ütle: vaivanu. Pipi lugi apteegi aknõ päält: Kas te kannatate tedretähtede all? Läts’ aptiiki ja ütel’: Ei. Tedretähed meeldivad mulle. (Mälu perrä tsiteeri, raamat om tutva käen).

Latsõpõlvõ edimene mälehtüs om üü, valgõs nakkas minemä, a und ei tulõ. Perän, joba kooliaol sunniti kell 8 kuuli, päivä es mälehtä paarist edimädsest koolitunnist midägi, olkõ, et ma es maka. Mul oll’ inu.

Inu sul kas om vai ei olõ. Nigu Pipi tedretähti all, nii makki inu all ei kannahta, ma kannahta 8–17 tüüpäävä all. 8–17 tüüpäiv esi ei olõ minkangi süüdü, tä kah lihtsäle om olõman. Nigu inu.

Inu lüü näütüses vällä sis, ku üts aastaaig saa tõsõs. Tuu om imelik. Näütüses suvi lää-i joht sügüses üle pauguga, iks egä päiv jupikõnõ. Arvada mäng sääl määnegi sügüse-tunnõ.

Viimätsel aol kõnõldas jäl kelläkäändmisest. Ma olõ mõtõlnu, et mis jant om tuu egäsügüsedse ja -keväjädse tunniviisi jonksutamisõga. Ku nii kõva käändjä olõt, käänä sis kuus vai katstõist tunni kõrraga, egä kuu, ku tahat, edesi vai tagasi, nigu tuju tulõ vai kull-vai-kiri näütäs. Inul ei olõ tuust kats kõrd aastagan tunnikõsõst nigunii midägi.

Inu aigu tüü man istut, tiit vaihtõpääl määndsidki klahviliigutuisi, midägi edesi ei lää. Pikapääle lätt maja tühäs, tiit suitsu, tulõ hää mõtõ, tüütät edesi, tulõva vahtsõ mõttõ. Saat huu sisse… ja sis naatas maia kinni pandma ja valvja tulõ ussõ pääle, et timä om kah inemine. Läät kodo, valvja lätt kodo, a sul om inu. Ku inu, sis inämb und ei olõ, tüüas’a ei taha pääst minnä, istut arvutin, kaet tennist, tuu saa otsa, loet raamatut. Suurõmb jagu raamatist olõ ma lugõnu inun, nii latsõst pääle. Latsõna ja noorõna iks inämb, vanast es olõ võimalik puutrist murutõnist kaia.

Järgmäne päiv om sul jäl inu.

Inu tulõ-i õnnõ aastaaigõ vaehtusõga. Bulgakovil (M.) om paar tegeläst, muido halli kuju, a päält Wolandi tsirkust om näil keväjä üte kimmä täüskuu aigu inu.

Piäs kah är ütlemä, et päivä loetu Bulgakov om hää vinne kirändüs, üüse loetu geniaalnõ.

Kõik aig või inu tulla. Mõnikõrd ma mõtlõ, et vast om mul määndsegi eestläse antipoodi geene maru kõvva seen. Inuitõ (vai ainudõ) ummi näütüses. Ma maka sis, ku mu inuiti geeniveli makas, tüüle lää, ku inuit lätt kalla püüdmä. Õnnõ mi maal om kell joba kõvva edesi viirdünü.

Huvitav, kas inuite siän või olla mõni, kiä üüse ei saa maada ja päivä tüüd tetä, timäl vaesõl om õdagumeresoomõ ollus geenirivin pall’o suur? Uurgõ vällä, Metspalu, A. ja Metspalu, M.!

Tõnõ variants, mille inu om unõ üle võtnu, või olla, et ma olõ kuigimuudu peri kostkilt tõsõ planeedi päält, kon üüpäiv on pall’o pikemb ku 24 tunni. Jne, jne, leheruum sai otsa.

B: Bulgakov, M. «Meister ja M.», tlk Varik, M. ja Ojamaa, J.
Lindgren, A. «Pikksukk, P», tlk Beekman, V.


Valper, V.,
inumüts

Jaga seod artiklit