Iks kuulõt, kuis üts vai tõnõ inemine om põllumaa müümisega pettä saanu. Skeem om sama, minka pantas inemine ostma 2500eurost pudsunudsijat vai aiatäüt plastmasspäkätsiid – kavval mesijutt. Ku iks müügimiis kõlistas ja kitt, et pakk umbõlõ hääd kaupa, sis nigu ütel’ põllumiis Oidermaa Erki: «Piät olõma väega kimmä sälgroodsuga, et sändsele pommitamisõlõ vasta saista.»

Ku iks pakutas õkva kätte mitukümmend tuhat eurot, sis nakkas inemine unistama, midä kõkkõ tuu suurõ rahaunigu iist saa. Tä satas mesijutu võrku ja tulõ-i päähägi põllumehe käest kah hinda küssü, vai ku tulõgi, sis mõist firma müügimiis osavalõ tuu mõttõ maaha laita: põllumiis pakk nigunii viil veidemb vai ku eski inämb pakk, sis nigunii tä pett ja tuud rahha periselt vällä ei massa.

Telefoni-müügimehe omma opnu väega ilosahe kõnõlõma ja inemine jääski uskma, et tege uma põllumaaga hää kauba. Viil hullõmb om lugu mõtsaga – tuu õigõt hinda om harilikul inemisel viil rassõmb hinnada.

Soovitus noilõ, kiä tahtva umma põllu- vai mõtsamaad müvvä: ku tetäs pakminõ, sis võtkõ mõtlõmisaigu. Arotagõ tuud asja inemiisiga, kedä usuti. Otskõ internetist sarnadsõ maatükü müügikuulutuisi. Vanasõna «ütessä kõrda mõõda, üts kõrd lõika» käü väega häste ka seo as’a kotsilõ.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit