Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.

Laibapüksi

Islandimaa üten tagumidsõn nukan, Holmavikin, om nõidusõ ja võlukunsti muusõum. Sääl saa teedä, kuimuudu rikkas saia.

Kõgõ parõmb plaan rikkusõ ligimeelütämisõs ollõv nábrók. Ku taa sõna mi kiilde ümbre panõt, sõs tulõva vällä laibapüksi.

Laibapüksi saat sa hindäle niimuudu: kõgõpäält om vaia mõnõ inemisega kokko leppü, et tä tuuga rahu om, ku sa päält timä surma tä vällä kaivat ja keskkotussõst allapoolõ naha maha koorit. Nahk piät kõrraliku kvaliteediga olõma, mulkõ ja rebenüisi ei või olla!

Om vaia löüdä ka mõni vana lesk. Lese takast tulõ mündikene varasta, ütskõik määne vai ku suur. Pääasi, et sa mündi kätte saat. A varasta tulõ õigõl aol – kas jõulu, munapühi vai suvistõ aigu.

Ku sul sõs ütskõrd nii rahakõnõ ku nahk käen ommava, tulõ sul noidõ nahast pükse sisse ronni. Püksi kliipüse õkva su hindä kere külge. Raha tsuskat munakotti – sääl nakkas tuu virka tüüle ja tõmbas tõisi inemisi raha su munakotti nii, et tuu inämp ilman tühäs ei saa.

A ku sa esi ütskõrd kuulma nakkat, piät kimmäle inne kuulmist noist püksest valla saama, muidu tulõva päält kuulmist täi kallalõ! Et tuust hirmsast õnnõtusõst päsedä, om sul vaia löüdä keski, kiä om valmis pistmä uma jala hääpoolidsõ püksiseere sisse tuul aol, ku sa esi kura seere kaudu vällä lipsat. Niimuudu om võimalik laibapükse suguvõsan põlvõst põlvõ edesi anda ja raha mugu tulõ.

Ku sa kõik ilosalõ är olõt tennü, nigu ma opassi, ja raha joba kokko juusk, sõs olõssi illos, ku sa mu puult kah väiku meelehääga läbi astnu…


Mustmaa Ulvi

Jaga seod artiklit