Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.

Kallis otav käsitüü

Om üts asi, millest ma sukugi arvu ei saa. (Tegelikult om säändsit asju muiduki rohkõmp). Kas ilma pääl om ütsjagu säändsit inemisi, kes tegevägi ilma rahalda tüüd, ei süü, ei juu… Ja kuimuudu nuu inemise kõik Hiinamaalõ ommava trehvänü. Ja kohe nä sääl käkidü ommava, selle et ma olõ Hiinan kah käünü, ja nuu inemise, kedä ma sääl näi, seiva ja jõiva külh.

Ku ma Islandil olli, naksi Islandi kampsõ kudama. Islandi lambil om väega ummamuudu vill, kampsi omma väega ilosa, lämmä ja piaaigu viikimmä. Selle et tuu villa seen om ütsjagu lanoliini. Noid kampsõ ei või eski mõskõ, muidu mõsõt lanoliini vällä ja inämp ei olõ nii kimmäs. Vihm ja tuul nakkasõ läbi käümä. Islandi kampsi säetäs vällä tuulduma. Ja no tuult sääl maal pidä!

Islandi poodin mass üts sääne kamps katõsaa euro kanti. Ostmisõs om tuu küländ suur raha. Ma naksi õkva huvi peräst rehkendämä, et või-olla saa kampsikudamisõga miljonääris…

Kampsitävve langa iist tulõ umbkaudu 50 eurot vällä kävvü. Ku kudaminõ käpän, võit üte kampsi kudamisõ pääle rehkendä nelikümmend tüütunni. Tuu olõssi nigu üts tüünätäl vai neländik kuud. Vai neländik kuupalka. Kampsi kudamisõ iist mass puut sullõ 60–70 eurot. Kuupalgas tege tuu kõgõ inämb 300 eurot. Tuuga ei elä Eestingi är, kõnõlõmalda sõs Islandist, mis om prõlla vast joba maailma kõgõ kallimb riik. Nii et Islandil koetas kah iks õnnõ tuuperäst, et om ütsjagu inemiisi, kellele miildüs istu, varda üsän.

A kõgõ tuu man om viil sääne hädä, et Islandi kampsi turgu tsolkva hiinlasõ. Noidõ tettü Islandi kampsi omma tükk maad odavamba.

Ecuadorin tetäs Panama kaabusit. Vanast oll’ keeletü USA-dõ Lõuna-Ameerika kaupu viiä, sõs viidi kõik sääne värk Panamadõ, säält saiva nä hindäle Panama tollitempli külge ja nii juhtugi, et Ecuadorin tettül kaabul on Panama nimes.

Panama kaabusit tetäs üte esierälidse palmivarrõ kiust. Kaabu hind olõnõs tuust, ku peenükeses om kiud kistu. Ku om ummõlusniidijämmüdsest kiust koet, sõs võtt tegemine katõssa kuud ja ostja jaos mass sääne kaabu paar tuhat dollarit. Dollar ja euro ommava prõlla inämb-vähämb üte kõva. Ku om lihtsämbät sorti kaap, lätt tuu tegemises kats päivä ja hind om poodin mõnikümmend eurot. Kudaja saa tuust kätte 7–8 dollarit. Tuu raha iist om tä palmi suurõst kasvatanu, maaha ragunu, palmivart kiitnü ja kuivanu, pleegitänü ja sõs viil kats päivä kudanu kah. Manu või üteldä, et elämine ja süük om Ecuadorin inämb-vähämb Eestiga üten hinnaklassin.

Ja sõs müvväs turu pääl piä säändsitsamatsit, õnnõ kunstkiust tettüid Panama kaabusit. Hiinast…


Mustmaa Ulvi

Jaga seod artiklit