Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.

Bussisõidu pääl…

…või egäsugutsit asju juhtu. Sääl või juhtu, et takanistja ossõndas sullõ pähä. Ku sa olt plaannu sõita 12 tunni, sõs istutki 10 tunni, põrkna ja peterselli hiussin. Nii juhtu Indian. Õnnõs trehväs’ ossõndaja taimõtoitlanõ olõma ja tuu soeng suurõmbat es haisagi!

Ku ma edimäst kõrda LõunaAmeerikan pikembä bussiotsa pääle juhtu – Tšiilist Argentiinadõ –, juusksõ müüdä bussi näitsik ja kandsõ kõigilõ kohvi ja kuuki. Nigu linnukin. A ku Boliiviast Peruudõ naksi minemä, tuudi joba peris praadi ette. Nigu linnukin.

Kõik oll’gi nigu linnukin, selle et buss sõitsõ päälpuul pilvi. Selle et tii läts’ üle Ande ja kõgõ korgõmb kotus tuu tii pääl oll’ 4800 miitret üle merepinna. Tuud ma kah es olõ innembä trehvänü nägemä, et pilv nigu jõgi üle tii või juuskõ.

Boliivia bussõn süvvä ei anta, a sääl omma egä piätüse man sisseviskaja. Tuu, et vahekäiku tuldas piirakit pakma, om iks tutva värk. A sääl omma kõrraligu praadi ilosalõ papptaldrigu pääle säetü, kõik kupatusõ umakõrda läbipaistvadõ kilekotti köüdetü, läbi aknõ tetäs kaup är ja praat lindas jumala täpsele bussi tõsõ kõrra aknõst sisse. Aknõst vällä lindas raha.

Peruun jälki tull’ bussijuht tõsõ kõrra pääle ja nakas’ laulma. Es olõ tõsõl ei kõrva ega hellü ega mällu, a no mis sa tiit, ku inemisel om lauluhimo pääl! Hää, et täl mällu es olõ, jummal tiid, ku pikäle muidu olõs lännü. Perän võtsõ juht kaabu ja tekse tuuga bussirahva seen tiiru. Egäüts taht ellä!

Peruu inemiisile miildüski väega bussin üles astu. Nä omma arvu saanu, et aig om raha. Ei olõ mõtõt laskõ suurõl hulgal rahval sõiduaigu niisama maha mol’ota.
Edimäst kõrda ma es mõika, mis pito nüüt pidämä naatas. Et kas mõni tull’ jälki laulma. Es tulõ, oll’ illos triigitü-viigitü miis, mikrofon ümbre pää köüdetü, ja nakas’ seletämä. Mugu «Informaciones, amigos!» ja «Depression, amigos!» ja «Reumatismo, amigos! Artritis! Osteoporos! Urinarias! Panico! Mucho problemas, amigos!». Ma edeotsa mõtli, et om määnegi tervüst edendäv bussiliin rahva harimisõs tettü, a perän tull’ naada taimõtiid ostma. Hää, et niigi läts’ – Tenerifel ma trehvsi säändse bussiekskursiooni pääle, kon müüdi madratsiid!

Kõgõ peenemb värk om tuu, et terven Lõuna-Ameerikan ei saaki bussiga sõita, ku sul passi ei olõ. Piletikassan nõutas passi ja bussijuht küsüs ja ütskõrd tull’ inne bussi minekit eski näpujäle anda. Tuu trehväs’ väega mägine sõit olõma, ma mõtli, et või-olla olliva näpujäle tuu jaos, et ku kuristikku käänd, sõs om perän hää laipu kokko lukõ. Ja mõnikõrd om nii, et kaamõramiis tulõ ja võtt üles kõik, kiä bussi pääle läävä.

A kõgõ kinämb bussisõit om iks Luxekspressiga Tal’nast Võrolõ…


Mustmaa Ulvi

Jaga seod artiklit