Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.

Kats presidenti

«Kas mehe võiva kah presidendis saia?» ollõv küsünü latsõ Islandil. Selle et väiku riigikõnõ Island, kon kõgõ maa pääle kokko om inemisi kolmõ Tartu jagu, oll’ maailman edimäne, kiä hindäle naasõ presidendis julgusi valli. Tuu juhtu aastal 1980 ja pia niisama ku mi Kaljulaiu Kerstiga – tegelikult es olõ säändse võimalusõga keski rehkendänü. Ku helü kokku loeti, oll’ tulõmus nigu poliitilinõ maavärrin. 50aastane naanõ, filoloog, inneskine turismitüü tegijä ja reisijuht, tele- ja raadiosaatidõ vidäjä, tiatriinemine. Lahutõt, adopteerit latsõga ütsikimä riigi kõgõ nooblimban elämisen – kohe tuu kõlbas? Rõnnavähiga kakõlnu naanõ – kas tä iks jõud? Kas tuu kõik iks lõpõs häste?

Lõppi külh. 1930. aastagal sündünü Vigdís Finnbogadóttir arvas’ päält tuud, ku tä oll’ jo kolm kõrda tagasi valitu, et avitas, ja inämp es kandideeri. Miä tähendäs, et tä oll’ uma maa iinotsan 16 aastakka. Tuu aoga oll’ tä tennü uma riigi muudsas, kõgõ rahuarmastavambas, latsi- ja naisisõbralikumbas riigis maamuna aoluun. Ja ku tä 1996 sõs ütel’, et avitas, las tõsõ kah juhtva, oll’ tuu saarõrahva jaos pia nigu leinapäiv.

«Mi riik olõ-i väiku,» ollõv Islandi naispresidendil kombõs nall’a visada. «Mi riik om väega suur – tä ei mahu eski üte kontinendi pääle är!»

Nal’amiis om ka üte hoobis tõsõ kontinendi pääl olõva riigi president. Tuul mehel om joba nimi nal’akas – Lenín Voltaire Moreno Garcés. Vanarahvas arvas külh, et nimi ei riku miist, a no mi maal külh säändse nimega miist keski tõsisõlõ es võtnu. Ecuadorin, näet, võetas.
Nal’amiis Lenin om joba pia kats aastakümmet ratastoolin ollu. 1998 tulliva tälle tii pääl kats rüüvlit vasta, võtsõva är nii raha ku autovõtmõ ja adios-ütlemise asõmõl tulistiva sälgä. Lenin ütles, et tä om umast murrõst üle saanu õnnõ teno naardmisõlõ. Tä om naardmisõ jõust eski joru raamatit kirotanu.

Lenin om Ecuadori president aastast 2017. Inne tuud oll’ tä pikkä aigu asõpresident. Ja et täl hindäl om külänt häti olnu, saa tä ka arvu tõisi inemisi hätist. Ja tä mõist kõnõlda kõgõ vaesõmba seltskunna kiilt – põlisrahva, ketšua indiaanlaisi kiilt.

Nigu Lenin asõpresidendis saiõ, nii tä häräl sarvist haard’. Katõ nädäli peräst (!) tulliva toetusraha imädele, vannulõ, vigatsilõ. Haridusõlõ anti kõvva rahha manu. Tulliva ratastoolitii. Tulliva latsilõ massulda koolivormi, arsti- ja söögiabi, lõunasüük. Tuud kõkkõ oll’ nii pall’o, et eri organisatsiooni üle ilma paksõva Leninit 2012 Nobeli rahupreemia kandidaadis. Es saa, sai hoobis Euruupa Liit. A sääl otsustamisõ man võisõ külh olla, et mehe nimest sai segäjä…

Ilosat Vabariigi aastapäivä meile kõigilõ!


Mustmaa Ulvi

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit