Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.

Vaba riigi ja vulkaani

Mi, kes mi elämi kimmä maa pääl, miä ei värise ja ei kärise, ei olõ vast mõtõlnugi, kuimuudu sõs om, ku purskama nakas.

Islandi inemise omma egäsugudsõ värisemisega nii är harinu, et jäl ei panõ tähelegi, kas oll’ kah midägi vai es olõki. Näil om keskmidselt katõ üüpäävä joosul sada maavärinät – no jõvvat sa sõs näid kõik aig passi!

Kimmä maa inemisile paistus, et ku üts vulkaan purskama trehväs, sõs om kõrrast välk ja pauk ja ilutulõstik, laava nakas juuskma ja omgi vulkaanipursõ tettü. Vähämbält ma külh es mõtlõ, et tuu kõik või puul aastat võtta. Näütüses alust’ Islandil 2014 põimukuun Holuhraun tüüd ja lõpõt’ urbõkuun. Tuu aoga saie tä 85 km2 laavapõldu valmis. Nii suurt põldu es olõ Islandil viimätse 250 aastat tettü. Holuhraun om Islandimaa keskosan, kon üttegi inemist ei elä, selle tuust kaugumbal suurt es kõnõlda kah.

Eyjafjallajökullist oll’ 2010. aastal lajan ilman tükk maad inämb juttu. Tuu alust’ tassakõistõ 20. urbõkuul, sõs mõtõl’ tükk aigu, mahlakuu keskel and’ tuhapaugu ja 23. lehekuus oll’ maha rahunu. A nuu taluniku, kiä Eyjafjallajökuli all ellivä, saiva viil aasta aigu tuhka kraami. Sa mõtlõ esi, määne tuu vällä näge, ku sullõ kõgõ maa ja maja pääle 10 cm peenükeist tuhka kaala satas! Inemise viidi muiduki edimält üten kõigi eläjidega vähä kaugumbalõ ja ku vulkaan ütskõrd lõpõtanu oll’, sõs nä pidi mõtlõma, kas nä nakkasõ tallu tuha alt vällä otsma vai ei. Naksiva.

1973 nakas’ Islandil Vestmanna saarõ pääl õkva liina küle all purskama. Tasadsõ maa pääle kerkü mägi. Mäele panti nimes Eldfell, Tulõmägi. Eldfell alust’ päält vahtsõaastasaluuti ja tulist’ viis kuud jutti. Saar kasvi tuu aoga viiendiku võrra suurõmbas. Inemise jõuti kõik är evakuiiri – tuu oll’ nigu jumala sõrm, et ilm trehväs’ sandivõitu olõma ja kõik kalapaadi olli sadaman. A 400 majja jäi iks tuha vai peris laava ala.

Ilmadu põnõvan muusõumin värises ja mürises nigu vulkaanipurskõ aigu ja kõrvaklappõ seen kõnõlõsõ inemise, midä nä mõtliva, ku tuu jant alust’, ja kes midä tähtsät kotust üten haardsõ – kiä koolilõputunnistusõ, kiä puuvilävaagna.

Puuvilävaagna ei olõki halv mõtõ: sa ei või jo ilman teedä, kunas ütskõrd jäl süvvä andas. Kõgõ suurõmb asi, mille Islandi vulkaani kõrda ommava saatnu, om Suur Prantsusõ revolutsioon 1789–1799. Tuu nakas’ kah näläst pihta. 1783. aasta piimäkuust 1784. aasta radokuuni pursas’ Islandil Laki. Pia 25 km pikkudsõst lahkõst anti pia saast punktist tuld, laavat ja kihvtist peenükeist tolmu ja tossu. Kihvtiundsõ liiku üle terve Euruupa ja tõi üten edimält ülearvu kuuma ja põvvatsõ suvõ, perän hirmkülmä talvõ takkaotsa. Mitu aastat ikaldust ja nälgä ja niimuudu saie maailm hindäle vaba riigi ja vabariigi – kõik tenü Islandi vulkaanõlõ…


Mustmaa Ulvi

Jaga seod artiklit