Minevä aastasaa keskpaiku oll’ meil harilikul suvõl 20 kraati ja kuumal suvõl 25 kraati lämmind. Nüüt um ilm peris hukan, seo aasta um hainakuun olnu 30 kraadi man lämmind. Säänest kuuma nii kavva aigu kõrraga ei mälehtägi.

Põllumehe ikva, et vili jääs kehväs ja kardohkil jo päälse kõlladsõ ja mõnõl sordil peris pruuni. Koton aian jõvva kah ei inämb kasvõ är valla. Kõik kasvukõsõ pallõsõ vett.

Mu vanaimä oll’ suur ilma ettekuulutaja. Timä jutu perrä pidi kuum hainakuu tähendämä sama külmä vahtsõaastakuud. No tuu um poolõ aasta peräst nätä.

Vanastõ sait luudusõ perrä ette kuuluta. Nüüt um luudus peris hukka aetu ja är tsurgitu naidõ taiva ja maa massinidõga. Tossu ja sutu omma kõik kotusõ täüs ja kasvuhuunõ-efekt mugu kasus. Prügümäe umma kah nii korgõs aetu, et läävä seo kuumaga jo esi palama, olõki ei vaia häötä.

Ku vanast panti värski vorst paprõ sisse ja kilepakkõ es olõki, sis nüüt um pia kõik lihakraam kottõ sisse kinni keevitet. Egäl väikul vorstiviilul um mitu kõrda suurõmb ja paksõmb pakk ümbre.

Ega inemine esi ei teesiki prahti, a kos sa saat, ku poodist piät säändside pakkõga kaupu ostma. Käüt kõrra vai paar poodin är ja umgi prügükast täüs. Toda nigu ei pandaki tähele. A ku võtat ohkõsõ kilekotikõsõ mõnõ tsilkja as’a jaos, sis um õkvalt rüükmine valla, et tsurgit luudust.

Kumb iks rohkõmb luudust tsurk, kas ohkõnõ kotikõnõ vai paks pakk?

Sõidi üts hummok Tartun üle Ihastõ silla ja Emajõgi haisas’ seo kuumaga nii hirmsahe, nigu olõssi saisvan ujan olnu tsolgivesi. Mõtli sis, et pelätäs toda tselluloositehast, a ilma tehassõldaki haisas.

Meil piässi nüüd külh elo hää olõma. Kirotõdas, et Eesti um vaesidõ riike seest vällä päsenü. A iks viil mõnõ inemise taplõsõ ja varastasõ. Jo sis ei olõ kõik rikkas saanu, et ligimädse varra himostasõ. Mis tetä, ilm um iks hukan.

Urmi Aili

Jaga seod artiklit