Müüdä nakkas saama ijäminegi aig. Luudusõn tähendäs tuu egä päiv muutuisi, egä hetkega saa midägi kostki vabas, ijä sulas, lumi sulas, lillikese tsuskasõ uma nõna maa seest vällä.

Ijäminegi aig om ka tiiminegi aig. Maainemise tiidvä ja tundva ummi autotsõõrõga, et nii lihtsäle egäle poolõ inämb ligi ei saa. Auto jäetäs suurõtii viirde ja uma kodo mano jõudmisõst saa väiku seiklemine. Mu kodo lähkül es piä seo kevväi ka värski asfalttii vasta, paiguldõ tulli sinnäki sisse suurõ mulgu ja üts tiipuul panti üten paigan är kinni.

Et om muudsa aig ja inemise muutunu väega nõudjas, saa nätä internetist hulga pilte rüüpit täüs sõidõtuist teiest. Nal’ahamba otsva sääl ka kardohkaseemet, jutuga, et virksõ omma joba olõman, no tulõs ka kardohk maaha är panda.

A viil om ijäminegi aig inemiisi minegi aig. Minevä nätäl es olõki pia päivä, ku mi es loe-kuulõ mõnõ tunnõdu inemise seost ilmast ärminekist. Millegiperäst om niimuudu, et ku omma suurõmba muutusõ luudusõn, om tuu ka inemiisile rassõ.

Kuigimuudu tulõ taa aig iks üle ellä. Ijäminegi aig nakkas müüdä saama.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Jaga seod artiklit