Oll’ talvinõ aig. Vällän sattõ tassakõistõ lakja lummõ. Haardsõ uma kepi ja lätsi posti perrä. Tundsõ häädmiild lumõ üle ja unõti hindä peris är. Kõrraga kattõ jala alt ja olli käpile lumõhangõn. Imesti: kuis ma maaha sattõ, mul ju kepi toes käen.

Kotun lei aolehe lakja ja loi horoskoobist hindä tähemärgi kotsilõ: liiklusõn piät häste ette kaema. Avariioht. Naardsõ tõsõlõpoolõlõ: «Loe sa kah horoskoop läbi, tuu täämbä ei petä.» Miis torisi: «Mis sa porrat, egän lehen esimuudu ettekuulutus, horokoopi tohe-i kül usku.»

Perän lätsi puid tuuma ja sattõ puiõga õkva sällülde maaha. Umbõ valusalõ lei hindä är, ikk ja naar tüksevä pääle. Horoskoop õks es võlsi: avariioht.

Aidma Hele

Jaga seod artiklit