No külh om hää iks ellä Võromaal: ku määnegi suurõmb tervüsehädä külge tulõ, sis päset iks kipõmbalt tohtri mano, ku suurõ liina inemisega võrrõlda.

Pääliinan uut hädäline EMO-n vastavõtmist sakõst kolm vai eski kuus tunni… Võrol vai Põlvan muutus tohtri murõlikus, ku järekõrd vinüs tunn aigu pikäs. Eritohtri mano saat mi kandin iks mitu kõrda kipõmbalõ ku Tarton-Tal’nan. Sama jutt käü Lõuna-Eesti haigõmaja vahtsõ MRT-massina uuringu kotsilõ jne.

No ega tuu õnn lõppõmalda ei olõ. Haigõkassal om kõrrast veidemb rahha ja tohtri mano vai lõikusõlõ päsemine lätt mugu rassõmbas. Ku puusa- vai põlvõjakk om vaia kunstliigõssõ vasta vällä vaihta, sis tuud lõikust oodat kolm aastakka, ku hindäl 5000 eurot vällä kävvü ei olõ.

Nätä om, et hindä tervüse hoitminõ ja pästmine om mugu inämb inemise hindä asi. Vähkä ja mõnt tõist rassõt tõpõ väega är hoita ei saa, a peris pall’o saa inemine uma tervüse hääs siski esi kah tetä.

«No võissi hinnäst tsipakõsõgi liiguta,» ohas’ neuroluug Mustimetsa Kaja, kiä Võro haigõmajan sällähaluga haigit vasta võtt. Inämbüs näist istus ülearvo pall’o arvudi takan vai tege mõnt muud tüüd, kon kihä om kõik aig üttemuudu. Väiku võimlõminõ vai kõndminõ olõ-i kellegi jaos rassõ, a kasu om kipõst tunda. Vast iks ei olõ vaia tetä hooldõkodo-ekskursiooni, et tuust arvu saia.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit