Ku nüüt peetäs Eestin egä nädälivaihtus määnestki festivali, sis esisugumast aoviidüst otsiti ja pakuti inneskidsel aol kah. Nii kõrrald’ Nursi patarei 27. põimukuul 1933 suurõ ratsapido. Patarei tahtminõ oll’ nõsta Võromaa rahva huvvi hobõsidõ ja näide mõistmiisi vasta. Pääle patarei kuunsaisu võti võistluisist ossa eräratsamehe.

Pidokava oll’ pikk. Pall’o nall’a ja naaru paksõva niinimmadu pühäpääväratsamehe. Ehtsä tõmbõnummõr oll’ häire. Tuu tähendäs, et hobõsõ olli iist võedu ja mehe unnõ suiknu, ku näil tull’ signaali pääle hinnäst lahingus valmis panda. Läts’ nii, et joba paar minotit pääle häiret oll’ patarei valmis vainlasõlõ tuld andma.

Päältkaejilõ paksõ huvvi ka suurtükke tõkkõsõit. Kõik näüdäs’, et patarei hobõsõ omma väega hääd oppust saanu.

Rataspidost kirot’ Võru Teataja. Lõpõtusõs and’ aoleht teedä, et kuna pido rahvalõ miildü, sis tulõs säändsit päivi edespitegi kõrralda.

Ruusmaa Arthur


Ratsasporti tetti Eesti aol Võromaal kah: pildi pääl om võrokõnõ Kalliveri Jaan 1935. aastal Tondil võistlõman. Pilt Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Jaga seod artiklit