Mi ole joba hulga aastit tennü uma väiku kimmä seltskunnaga põnevit ratsamatku. Är om käütü Mongoolian, Tadžikimaal, Indian, Georgian ja Ukrainan. Seokõrd otsustimi tetä uma retke hoobis kodo lähkül, kävvü är naabride puul Lätin. Ja sõita läbi seo tiikund, midä sõitse Vabadussõan Eesti edimäne ratsapolk täpsele sada aastakka tagasi. Tiikunna paikapandmisel oll’ meile abis tuuaigse II diviisi staabiülembä Muti Victori (Muti Mihkli vanaesä) raamat «Võru alt Jakobstadti» ja ratsapolgu I eskadroni ülembä Leemani Borisi mälestüse.

Seo Eesti ratsapolgu tuuaigne läbimurdmine oll’ umaette põnnev lugu ja väega esimuudu kõgen Vabadussõa aoluun. 1919. aasta keväjä oll’ Punaarmee lõunarindel mitu kuud kõvva pääle presnü, nii et näid õnne suure vaivaga jõuti tagasi hoita. Kerembäs läts’ asi sis, ku Narva takan alost’ pääletungi Judenitši loodearmee ja vindläse pidi üte jao ummi väki Peterburi kaitsmises tast är viimä. Tuu võimalus pruugiti kõrraga är ja 25. lehekuul jõudseva mi väe Pihkvale. Ja sis mi paigapäälse väeülembä rehkendi taad saisu ja löüdsevä, et punatsile ei või aigu anda hindä vahtsest kokkovõtmises ja et piät kõrraga edesi minemä.

1919. aasta 27. lehekuul hummogu varra kellä kate aigu nakassi mi ratsapolk Vahtseliina lähikselt liikma. Kõge peeti lahingit ja Laura kaudu jõuti sama päävä õdagus Kalnapededze mõisahe (Scharlottenburg). Järgmise päävä õdagus oll’ är võetu Aluliin (Aluksne, Marienburg) ja niimuudu minti mugu edesi kooni Väinä jõõni (Daugava, Düüna) vällä. 5. piimäkuul panti Jekabpilsi (Jakobstadt) liinavalitsuse pääle üles sinimustvalge lipp. Mi koremb väejuhatus taast pääleminekist edimält midägi es tiiä ja Laidoneri puult hääskitmine tull’ viil sis, ku tähtsä raudtiisõlm Gulbene (Alt-Schwaneburg) oll’ joba är võet. Poliitiliselt oll’ tähtsä viil tuu, et ratsapolgu ülembä Jonsoni käsü all sõdisi Läti vabastamise iist ka lätläisist kokko pant Valmiera (Volmari) polk.

Ja niimuudu minti 9–10 pääväga sügäväle vaindlase tagalale läbi kõge Lätimaa, pia 250 kilomiitret lõuna poole, Leedu piiri lähiksele vällä. Ratsavägi kõge iin, jalaväepataljoni takan. Soomusrongi taha appi es jõvvaki, selle et nä es saa nii kipest sildu parandedus. Mi vägi oll’ hulga veidemb ku punatside uma, a sääne äkiline pääleminek tekit’ vaindlaisi hulgan paanika ja näide rinne satte kokko. Ku olti joba Väinä jõõ veeren vällän ja kavvest oll’ kuulda, kuis verevä pagese ja tii pääl sildu õhku laskva, kirot’ Muti Victor uman raamatun: arvada nä ei plaani inämb tagasi tulla ja tuud ka ei taha, et mi näile perrä läämi. Ja tõtest punatse inämb seo sõa aigu tagasi es tuleki.

100 aastat ildampa

Mi alostimi umma matka sada aastat ildampa, seolsamal 27. lehekuul Rõugest Eha talu hobessidega. Mi es saa täpsele perrä tetä seo lahingutii edimäst otsa, selle et Laura nukk om põra Vinnemaa käen. Saimi ratsapolgu õige tii pääle Aluksnen, säält edesi lätsimi joba küländ täpsele õiget marsruuti. Mi piät kitmä ja tennämä Eha talu pererahvast Vello ja Marian Kikast, kiä seo sõidu ette valmisti ja marsruudi kokko panni. Seoilmaaigu ei oleki inämb niiväega lihtsa löüdä säändsit väikuisi teid, midä müüdä om hobessidega hää sõita. Viil avit’ matka ette valmista vana hää tutva Korneti miis Prangli Jaan.

Meil oll’ ette valmistet väiku lätikiilne tekst tuu kottale, midä mi uma matkaga tähistämi. Tuud papert mi jagi sis kõigile näile lätläisile, kiä meile tii veerest lehvitivä. Ja mi sõitu panti Lätin küländ pall’o tähele. Joba Kornetin oll’ Prangli Jaan vallamaja ette suure Eesti ja Läti lipu kõrvuisi lehvimä pandnu. Aluksne paigapäälse aokiränigu teivä mi käügist leheluu. Külän kävevä Madona ja Jekabpilsi televisioon. Ja muiduki tull’ meid kaema Konnu Ragnar Eesti Televisioonist. Põnnev oll’ viil tuu, et küländ mitme paigapäälidse lätläse tiidsevä taad eestläisi ratsapolgu luku, arvada sis perekunna ja suguvõsa mälestüisist.

Sõitsemi seo maa läbi säitsme pääväga, veidükese lühembä aoga ku ratsapolk. A meil es ole vaia sõidu aigu lahingit pitä. Jekabpilssi lätsimi 2. juunil paatega üle Väinä jõõ, täpsele sammamuudu ku ratsapolk, selle et 100 aastakka tagasi olli silla är lahutu ja hobese jäivä tõsele poole jõke. Vasta võti meid Jekabpilsi liinapää ja Eesti suursaadik Lätin ja EV100 toimkunna esimiis Kiho Toomas ja sinimustvalge sai liinavalitsuse saina pääle vahtsest üles pantu.

Lisas ilosale ratsamatkale sai meile ütsjago aoluku hulka selgembäs (ütel õdagul käve meil külän ja kõnel Vabadussõa aoluust ka Vahtre Lauri). Ja om väega suur vahe, kas sa loet määnestki aoluuraamatut kotun lavva takan vai kaet peris õigit kotussit, kon umal aol neo as’a juhtu. Et tan Gulbene mõisa man jõudseva mi väe appi parasjagu sis, ku verevide välikohos inemiisi maaha tapse. Ja et tan Laudona man saiva mi ratsaväelase viimätsel hetkel üle Aiviekste jõõ silla ja lõigassi läbi neo traadi, minka sild taheti õhku laskõ.

Ku olet seo ratsapolgu lahingutii esi hobese sällän, satul perse all hõõrdman, läbi sõitnu, saat taast umaaigsest vägitüküst ka hoobis tõistmuudu arvo.

Mu avvustus ja lugupidämine näile 600 mehele ja rittmeister Jonsonile.

Kama Kaido


Matkalidsõ mõtsatii pääl Eesti edimädse ratsapolgu saa aastaga tagost tiid sõitman. Kikka Vello pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit