Suurõmb seeneaig jõudsõ timahava kätte süküskuu alostusõn. Minevä nätäl sai Mõnistõ muusõumin nätä näütüst 123 sorti seenist. Kõgõ suurõmb ja esierälisemb siin oll΄näütüsel hiidmuna, mink ümbremõõdus 172 sendimiitret.

«Hiidmuna kõlbas noorõst pääst süvvä ja kasus kõdunõnu musta mulla pääl,» selet’ seenenäütüse kokkosäädjä Koemetsa Ilze. Kuigi näütüsele tuud siin paistu perädü suur, om tuud sorti munnõ löütü suurõmbit kah: Eestin om löütü hiidmuna, mink ümbremõõt 198 sendimiitret. A seenenäütüse kõrraldaja Koemetsa Ilze ja Tulviste Hele es olõ kumbki varrampa nii suurt siint nännü.

«Seo löüdse Lepä Rein tii veerest, ku tä vidäsi traktoriga hainapallõ. Kai, et sõnniguunigu otsa om määnegi kiviunik tekkünü. Kuus hiidmunna kasvi vana lauda man keset sõnnigupatareid,» kõnõl’ Tulviste Hele suurõ seene näütüsele saamisõst.

Päält suurõ muna oll’ seenenäütüsel viil esieräliidsi siini. Koemetsa Ilze pidä ütes esierälidsembäs pipratatikut. «Ku taa kuivat ja purus tiit, and musta pipra maigu,» selet’ tä. Tõõnõ maigusiin oll’ näütüsel kah: küüslauknööbik.

Tuu om väiku siin, miä tulõ kah är kuivata ja purus hõõru, and söögile tsesnagu maiku.

Kõgõ parõmbis söögiseenis pidävä näütüse kõrraldaja puravikkõ. «Puravigu kõlbasõ süvvä, õnnõ saadana kivipuravik ei kõlba, tuu jalg om verrev. A õnnõs om saadana kivipuravikku Lõuna-Eestin harva,» selet’ Tulviste Hele. Üts halva maiguga puravik om ka sapipuravik, tuu tsurk kõik söögi är, ku tõisi siini sisse trehväs.

Lisas söögiseenile oll’ näütüsel hulga säändsit siini, miä süvvä ei sünnü. Ja oll’ puusiini, miä niisama ilosa kaia.

Seenenäütüst tetti timahava Mõnistõn joba kuvvõs kõrd. Kolm perämäst aastat om Mõnistõ muusõum näütüse kõrraldanu ütenkuun Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunnaga.

Rahmani Jan


Näütüse kokkosäädjä Koemetsa Ilze ja Tulviste Hele siini täüs lavva man. Rahmani Jani pilt


Hiidmuna, miä näge vällä nigu suur kürvits. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit