Mehikuurma kooli matõmaatigaoppajast direktri Hellengi Ege kotsilõ ütlese tüüseldsilidse, et tä taht egä vahtsõ as’aga üten minnä. Ku oppaja esi kahtlõsõ, kas tetä vai ei, sis direktri juhatas näid iks kõgõ vahtsõ poolõ. Ja tuu juhataminõ ei olõ pääle sunnit, a om meistre muudu tett.

Uuri Hellengi Ege käest, määne om täämbäne koolielo Mehikuurman ja miä viil Vana-Võromaa üten kavvõmban nukan sünnüs.

Mehikuurma kuul om 18 opilasõga Vana-Võromaa üts väikumbit kuulõ. Määndse omma väiku kooli murrõ ja rõõmu?

Rõõmu omma nuu, et saami latsiga eräle kammanda. Oppaja jõud egä latsõ mano, jõud opada tunni aigu ja ku vajja, ka pääle tunnõ.

Murrõ omma säändse, et ku latsi om veidü, sis ei saa näütüses maakunnavõistluisist ossa võtta – spordivõistluisist ja muust. Hädä om, ku piät olõma joba kolm last võistkunnah, meil om mõnõh klassih õnnõ üts lats.

Oppaminõ liitklassõn, kas tuu om rassõ vai om liitklassi man midägi hääd kah?

Om külh hääd kah. Latsõ opva esi pall’o, esi opmisõ mõistminõ edenes. A omma ka hädä. Üte klassiga saat rohkõmb, terve tunn tüüd tetä, a ku om kats klassi, meil om esiki kolm klassi kuuh, sis tulõ aig naidõ vahel är jaka.

Kuis täämbädse päävä koolilatsõ tarkust vasta võtva? Kas om ka vaih varatsõmpi aigõga?

Ei olõ vaiht. Väega häste võtva vasta.

Kas nutimaailm mõotas oppamist?

Jaa, mi liigumi sinnäpoolõ. Saimi hindäle pordso vahtsit tahvlipuutrit, mi tarvitami noid tunnõh. Oppajilõ omma no koolitusõ, digioppus. Nuu koolitusõ omma meil üteh Ruusa kooli oppajidõga, kats kõrda om joba olnu, no tulõ ka kolmas kõrd.

Meil om väega hää tüüseltskund. Saami opilaisiga läbi ja umavahel kah. Teemi tüüd ütidse tsihi nimel, et kõik laabunu. Oppaja omma positiivsõ.

A kas opilaisi nutitelefoni tunnõ aigu ei sekä?

Tunnih või nutitelefoni tarvita õnnõ sis, ku oppaja lupa. Kokkolepe om sääne tett ja tuust peetäs kinni. Väikoh koolih tuuga hätä ei olõ.

Midä koolitunnõlõ viil lisas tetäs?

Omma tsõõri, Känguru matõmaatigavõistluisist võtimi ossa, kävemi Tartomaa latsiraamadupäävä ettevõtmiisil, koh olli kunstitüü ja üts umaloomingulinõ jutt. Täämbä (21.04) om meil algatus «Kunstnigu kuuli!», tetäs tüütarri. Mooste kunstnigu kõrraldasõ tuud.

Kas opilaisil om huvvi lisaasju vasta?

Jah, om huvvi. Tõsõpäävä kävevä 1.–4. klassi latsõ Eesti põllumajandusmuusõumih, sääl oll’ opiprogramm, koh kõnõldi kardohkast. Latsilõ miildü. Lisa- ja välähpuul kuuli ettevõtmisõ latsilõ miildüse, ilmanägemine saa laemb.

Kas tuu lisatüü latsi är ei vaiva?

Opitüü sisse omma klapitõdu neo as’a. Tunn ei olõ õnnõ klassitunn, tuu om ka välähpuul kuuli.

Kas väikun koolin saava nuu latsõ, kiä keskmädsest kehvembähe vai parõmbahe toimõ tulõva, rohkõmb tähelepandmist?

Mõnõ opilasõ nõudva rohkõmb tähelepandmist ja tuud nä saava kah.

Noilõ, kes parõmbahe toimõ tulõva, andas lisaülesandit, saadõtas võistluisilõ. Üts opilanõ meil opsõ TÜ tiidüsülikooli matõmaatiga kursusõl, säitsmendä klassi poiss, sai lisatiidmiisi.

Olõti esi ka matõmaatigaoppaja. Kas arvudiaoga om matõmaatiga mõistminõ lännü parõmbas vai jäänü kehvembäs?

Ma oppa matõmaatikat väega veidü, õnnõ katõh klassih. A ku võrrõlda varatsõmbat aigo, sis täämbä paistus huvi suurõmb. Taa ainõ miildüs.

Latsil om huvi ka programmiirmise vasta. Eelä olli meil koolih robootiga tüütarõ, ja nuu väega miildü. Ütsändä klassi uma ütli, et ei olõki taa programmiirmine väega rassõ.

Kohe läävä Mehikuurma kooli lõpõtanu edesi opma?

Perämäidsil aastil omma lännü gümnaasiummi. Rohkõmb om tsiht Tarto vai Nõo poolõ. A mõni lätt ka Räpinähe.

Ku tähtsä om paikkunna jaos kuul?

Uma kuul om väiku paikkunna jaos väega tähtsä. Seo om iks külä hing. Üteldäs, et ku kuuli ei olõ, sis kaos elo.

Määne om elo Mehikuurma külän täämbä? Midä inemise tan päämidselt tegevä?

Elo nigu elo iks maal. Tüül käävä inemise kalafirmah OÜ Latikas, vallamaja om, kuul, raamadukogo, latsihoit, osa rahvast käü ka Räpinä ja Linte kanti tüüle. Nuuriklubi, seldsikeskus, huvitsõõri. Miikse vallah om ka maanaisi selts väega teküs.

Kuimuudu Mehikuurma rahvas om muust rahvast esimuudu?

Järve veereh olõmi. Eestläse ja vinläse omma kokko sulanu, kats kultuuri omma tõõnõtõõsõ kõrval. Tah kõnõldas eesti kiilt ja vinne kiilt ja veidükese võro kiilt kah.

Kuis elo maalõ tagasi tulnu?

Ku tüükotussit rohkõmb olõs, tulõs rahvast ja latsi maalõ rohkõmb.

Siiä om iks suvõmajjo ostõtu, suvõl om inämb rahvast. Järve veereh ja… Järv tõmbas.

Olõti ka Miikse vallavolikogon. Kas väikun vallan piät koolidirektri volikogon olõma, et kooli iist parõmbalõ saista?

Jah, volikogoh saa iks kooli iist saista.

Parhilladsõ plaaniga lätt Miikse vald Räpinä vallaga ütte, tulõ vahtsõnõ vald vana Räpinä kihlkunna piire seeh. Kas inemise omma tuuga nõuh?

Mõni arvas, et olõs võinu Tarto poolõ kaia, mõni, et Räpinä poolõ. Otsustimi minnä Räpinä poolõ.

Midä tähendäs valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ Mehikuurma kooli jaos?

No tuu paistus. Kooli alalõpüsümine om läbikõnõlõmisõ man tähtsä teema olnu.

Ühinemislepingüh om kiräh, et olõmaholõva haridusasotusõ hoiõtas alalõ vähembält 2021. aastani.

Ti esi olõti ka spordihuvilinõ, käüti joosuvõistluisil. Midä sport teile and?

Mis juuskja ma nii väega olõ. Naksi mõni aasta tagasi veidükese… Joosuvõistluisil käü kõndmah, kõndimisraa pääl.

Võistluisil käümine and hindäle positiivsust. Meil om sääne hää seltskund, kellega mi käümi. Tervüse iist tulõ huult kanda!

Küsse Rahmani Jan


Hellengi Ege. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit