Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.

Ilosa inemise ehk kuis must haigõpraavitaja sai

 
Ütel õdagul oll’ Tsolgo koolin söögis margariiniga leib. Margariin oll’ õkva müügile tulnu ja vahtsõnõ asi, mis oll’ iks vaia är pruuvi. Tulõmusõs oll’ tuu, et järgmädsel pääväl olli ma ja viil paar internaadiseldsilist kõtuvaluga Võro haigõmaja latsiosakunnan.

Ku jo tervembäs saimi, naksimi hindä ümbre tõisi inemiisi kah nägemä.

Kõgõ rohkõmb um mul tuust aost miilde jäänü illos nuur siuhkõ ja uhkõ hiusõlakaga arstitädi Endla. Ütskõrd, ku tälle tull’ perrä sama illos arstiuno, kes, nigu selges sai, oll’ timä miis Urmo, kaivas’ Endla, et täl pää väega valtas. Et tä um joba nii pall’o tunnõ üttejärge tüül olnu. Mul oll’ sis nii kah’o tuust ilosast arstitädist.

Sis ma mõtli, et ku ma suurõs saa, taha ma kah arstis saia ja osa tüüd esi är tetä, et tõisil kergemb olõs.

Arsti must es saa, a sõski astsõ meditsiinikuuli ja opsõ ões.

1974. aasta keväjä Võrol praktikal

 
Inne kooli lõppu olli Võrol praktikal. Haigõmaja osakunna olli lajan Leegeni uulitsan mitmõn puumajan. Olli sis egän majan veidükese aigu.

A kõgõ rohkõmb um miilde jäänü haavaosakund. Koka Heino oll’ sis osakunnajuhataja ja Nurga Eha oll’ vanõmbõdõ. Sääl olli nii avarii- ku kirurgilidsõ haigõ ütenkuun.

Ütskõrd tuudigi sis avariilt üts vanõmb miis, kel oll’ nägo verine. Naksi verd är pühkmä ja silm karas’ pääst vällä õkva mullõ peo pääle. Kül ma sis hiitü. A miis ütel’ väega rahulikult: «Peläku ei, latsõkõnõ, taa mul klaasist silm. Sa tii iks umma tüüd edesi.»

Sis ütskõrd juhtu viil sääne asi, et ma pidi noid klaasist ja metallist pritse kiitmä sterilisaatoriga gaasipliidi pääl. A meil koton maal oll’ puupliit ja ma näie toda gaasipliiti edimäst kõrda. Panni sis pritsi viiga kiimä ja lätsi esi muid asju tegemä. Tükü ao peräst naas’ tulõma vänget roho- ja ravvahaisu. Lätsi ruttu kaema. Vesi oll’ kõik är keenü, pritsi olli mustas kõrvõnu ja põh’a külen kinni.

Mul oll’ nii suur hirm, et no külh aetas haigõmajast minemä ja jääski kuul lõpõtamada.

A kõgõ hullõmb oll’ tuu, et kiäki es ütle mullõ üttegi halva sõnna. Olõsi vai sõimatagi saanu, olnu hindäl pall’o kergemb.

Kae määndse hää ülembä olli Võro haigõmajan.

Jaga seod artiklit