Seo luu man olõva Niilusõ Jaani 1919. aastagal tettü pildi pääl om nätä Eesti Punadsõ Risti Võro osakunna haigõmaja seestpuult. Pildi pääl omma vikasaanu, õe ja takan ka kolmanda rügemendi vanõmbarst Piho Rudolf.

Võromaal om inemiisi haigõmajjun tohtõrdõt jo pia 200 aastakka. Edimäst kõrda om Võro liina haigõmajast juttu olnu aastal 1824, ku sääl oll’ ravil kats ravialost, mõlõmba sõamehe. A kon tuu maja oll’, ei tiiä.

Peris kimmäs om tuu, et 1827. aastagal sai valmis Karja uulitsan ütekõrdnõ haigõmaja, kohe 1833. aastagal tull’ liinatohtris Kreutzwald. Kimmäle om Võrol haigõmajaravvi antu 190 aastakka.

1909. aastagal tetti haigõmajalõ tõõnõ kõrd pääle ja õigõ pia ehitedi ka tuuaigsõ liinaarsti Piho iistvõtmisõl Eesti uma-ao kõgõ muudsamb haigõmaja, miä tetti valla 1933. Sääl tohtõrdõdi võrokõisi 1982. aastagani vällä, sis koliti Meegomäe pedäjide ala.

Sõtu aigu om haigõmajju olnu ka tõisin paigun. 1850. aastidõ Krimmi sõtu aigu tull’ siiä saadõtuisi vikasaanuidõ tohtõrdamisõs tarvita mitmit majju ja ka vabahussõa aol 1918–1920 oll’ parhilladsõ Võro gümnaasiumi majan Eesti Punadsõ Risti Võro osakunna haigõmaja. Tollõ pääarst oll’ kapten doktor Piho Rudolf, kiä sai tuu haigõmajaelo kõrraldamisõ iist ka edimädse liigi kolmanda järgu Vabahusristi.

Haigõmaja laadsaretin oll’ 43 sängükotust. Sääl saiva kipõt api ja tarvilist ravvi lahingin vika saanu sõamehe. Rassõmbalõ vika saanu ravialodsõ viidi Tartohe.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muuseummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist.

Jaga seod artiklit