Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.

Miis, kiä peläs’ ütsindä olla

 
Üts üüsene lugu. Kiirabi tõi mehe, kinkal oll’ eloiso otsa saanu ja kiä oll’ hinnäst veidükese žiletiga randmõst nüsinü.

Sai sis är ummõldus. Säändse haigõ hingega inemise saadõtas psühhiaatrilõ pästmises. Vai tõisi sõnnoga üteldä, eloiso parandamisõs.

Helisti tüükõrraldajalõ ja ütli, et vaia om autot haigõ sõidutamisõs. A auto oll’ sõidun ja tuud pidi kavva uutma.

Ma istsõ lavva takan ja miis mu lavva man. Mul jo veidü kõhedu nii kavva tõnõtõsõlõ otsa vahti. Ütli sis mehele, et autoga lätt aigu, vast tä lätt ja istus seeni kalitorin.

«Ma ei julgu ütsindä olla,» ütel’ miis tuu pääle surmtõsitsõlõ vasta.

Kuri miis

 
Olli tuupäiv köütmistarõn tüül. Pidi tulõma tõisi jutu perrä kuri miis, kes millegagi rahul es olõ. Täl oll’ päähaav ja ma pidi tuu är köütmä.

Tuul aol tarvitõdi kõllast kseroformpulbrit, mis oll’ plastpudõli seen. Korgi seen oll’ väikene mulk ja säält raputit pulbrit veidükese kõrraga.

A kiäki oll’ tuu korgi valla käändnü ja unõhtanu vahtsõst kinni käändä. Nigu ma tuu pudõli ümbre kääni, nii juussõ kõik pulbri pudõlist vällä. Miis oll’ üle pää ja kõik rõiva takkaotsa pulbrit täüs.

Tuu oll’ nii nal’akas kaia, et naksimi kõik naarma. Mõtli, et mis nüüd külh saa. Ütli mehele, et ajagu rõiva säläst är, ma mõsõ nä puhtas.

Ja uskmada, et kuri miis es olõki kuri.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit