Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.

Kips

 
1981. aastal es olõ viil valmis kipse nigu prõlla. Sis teimi kõik kipssideme esi valmis. Raputimi marli pääle kipsipulbrit ja käänimi kokko. Pulbrit tull’ panda parasjago. Ku pulbrit sai veidü, sis jäie kips nõrgas ja läts’ katski. Ku väega pall’o, sis juusksõ marli vaihõlt vällä, ku likõs tetti. Tuu kipsipulbri tolmas’ nii hirmsahe, et ollimi mütsü ja maskiga, silmä õnnõ paistu vällä. Säändse tolmudsõ käsitüü pääle kaemalda saiva iks kõik haigõ är kipsitedüs ja terves tohtõrdõdus.

Prõlla um iks väega kerge, selle et umma valmiskipsi olõman. Mugu keri tarvilik jago, tii likõs ja panõ pääle. Ja kipsi ala pandas polstri kah, midä innembä es olõ. Sis panti kips pall’a naha pääle ja ku tu är kuivi, olliva kõik karva kipsi külen kinni. Sis es saa muido näid valla, ku pikä sukavardaga urgitsõn.

No omma jo eski sünteetilidse kipsi olõman. Noid võit likõs tetä, ei olõ hirmu, et nä är ligonõsõ nigu vanastõ. Ainumanõ um tuu, et näid ei soovitõda värskile hätile, ku haigõ kotus viil paistõtas. Ka katskidsõ naha pääle nä ei kõlba, selle et sünteetika ei lasõ nahal hingädä.

Riista

 
Vanastõ es olõ viil ütekõrdsit süstlit ega muid riistu. Noid tull’ har’aga mõskõ ja kuumkapin kuumuta, egä asi uma kõrra perrä. Nii tull’ ka haavalappõ suurõst marlikangast parras lõigada ja tupsõ näpu vaihõl veerütä. Tuu oll’ hää tüü, käe käve ja suu jutut’. Perän tulli nuu lapi ja tupsu niisama kapin är kuumuta.

No ei piä inämb säänest tüüd tegemä, selle et umma jo olõman steriilse paki esimõõduliidsi lappõga.

Vanastõ valõti riistu pääle puhast piiretüst. Ka lahtidsõn pindsetipurgin olle piiretüs. Sis võisõ külh üteldä, et piiretüst juusk’ ujan sõna kõgõ õgvõmban mõttõn. Tihtsäle olliva nuu purgi nigu võluväel tühäs auranu. Kes näid tühäs tegemän käve, jäigi tiidmädä. Vahel trehvsimi pääle, ku mõni miis pääd parand’.

No inämb puhast piiretüst vaban tarvitusõn ei olõ. Tuu asõmõl umma desinfitsiirmisainidõ pudõli, mink sisu inämb juvva ei kõlba.

Vanõmbõdõ

 
Traumapunktin oll’ meil sääne vanõmbõdõ, kes kõik aig tahtsõ hirmsahe kontrolli, kas mi iks kõrralikult kraamimi. Tä oll’ nii krutskit täüs, et käkse kiräklambrit asju taadõ är, et nätä, kas mi nuu uma kraammisõga üles levvämi. Sis oll’ sisse säetü egätsugutsit asjo valvmisõ vihkõ, näütüses kääre üleandmisõ vihk. A tudõngipoissõlõ nuu lisatüü es miildü. Nä kiroti ütele vihulõ pääle: vanõmba õe üleandmisõ vihk. Tuupääle kattõ nuu ülearvulidsõ vihu är.

A välänpuul tüüd oll’ tuu vanõmbõdõ väega hää ja lahkõ inemine.

Jaga seod artiklit