Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.

Tarto latsihaigõmajan

 
Pääle meditsiinikooli lõpõtamist 1974. aastal saadõti minno mu hindä tahtmisõl tüüle Tarto latsihaigõmajja Oru uulitsalõ.

Tuu oll’ küländki tummõ aig. Latsõ kuuli päämidselt katõpuulsõhe tävvüpalanikku, entsefaliiti ja leukeemiähe. Päämidse roho olliva penitsilliin ja streptomütsiin. Noid parõmbit antibiootikummõ kas es olõ viil tettü vai es olõ näid viil mi riigin tarvitustõ võetu.

Pall’o latsi sai iks terves kah. A egä kõrd, ku lats kuuli, tundsõt, nigu olõssi esi kah süüdü, et midägi tetä es saa. Sis ma kõgõ mõtli, et latsi piät iks rohkõmb olõma ku üts.

Es saa tüüga toimõ

 
Pääle latsihaigõmajja lätsi ma tüüle säändse kerge kotusõ pääle, nigu om kooliõekotus. Ku ma hinnäst tüüle pakman käve, küsse direktri, et kavvas ma tulõ. Ma es saa tuust küsümisest häste arvo.

Tüüd es olõki sääl midä tetä. Kaia üle mõni lats, kes midä kaibas, ja kõik koolilatsõ är vaksiniiri ja tuu kõik paprõ pääle kirja panda. Vaksiinõl olliva kõik oppusõ üten, mugu loe ja nakka süsti tegemä.

Ja sis mu kerge tüü rasõhusõ tulli. Tunniplaanin oll’ pall’o kirivit värve, kon egä värv tähend’ esi ainõt ja kabineti nummõrd takan es olõ.

Kuul oll’ mitmõ kõrra pääl ja andsõ noid kabinette takan aia. Ku lõpun õigõ klassitarõ üles leüdse ja oppaja käest vaksiniirmises lupa küsse, sis kõgõ üteldi, et täämbä külh ei saa, näil um kontrolltüü. Tulku ma mõni tõõnõ kõrd.

Nii ma seikli sääl paar kuud, kooni mul sai kannatus taa kerge tüü pääl otsa ja ma tulli är. Sis sai ma tuust direktri küsümisest arvo külh.

Jaga seod artiklit