Hainakuu alostusõst pääle omma hüürläse inemiisile tuska tennü: sei nahka perämädse maas’ka ja lätsi sis tõisi marjo kallalõ; tsuskasõ ka kõiki, kiä ette jääse.

«Mul õkva sai noorõmb tütär tsusada. Täl allergia viil kah, läts’ki tarõ mano rohto võtma,» ütel’ Veriora-lähküdse Punni mahhetalo peremiis Pendi Raimond minevä tõsõpäävä kultuurmustikidõ korjamisõ man.

Raimond hinnas’, et nii 10–15% maas’ka- ja must’kasaagist ja 20–25% vabarnasaagist läts’ külh hüürläisi kõttu. Mahhel mar’atalol om maas’ka all 1,6 ha, vabarnat 0,3 ha ja kultuurmust’kit 800 puhma.

«Vabarnaga om kõgõ hullõmb: avitas tuust, ku hüürläne paar palli är haukas, sis taad inämb müvvä ei saa, lätt moosipatta,» selet’ Pent.
Tä ütel’, et timä kandin es olõ siski kõgõ hullõmb hüürläse-aastak – minevä aasta oll’ viil hullõmb olnu. «Sis pannimi külh pudõli-püünisse vällä, õllõ vai moosiviiga. Oi sinnä uppu näid külh armõdu hulk!»

«Pall’o tutva tulli timahava mi mano maas’kit korjama – hüürläse olli tennü kodoaian puhta vuugi,» kõnõl’ Võro valla Loosu külä Peebu talo pernaanõ Kaaristo Ülle. «Meil hindäl oll’ maas’kit katsa hektäri pääl. Nii suurõ pinna man väega suurt hätä es tunnõ.»

Väikumba maas’kakasvataja pidi külh saagi peräotsa kindidega korjama, ku es taha kõik aig hüürläsi käest tsusada saia.

No nakkas ka vabarna-aig läbi saama ja hüürläse omma hinnäst sisse säädnü uibuaida. Et ubinasaak tulõ timahava hää, sis jõvva-i hüürläse väega suurt kahh’o tetä, a tüütü omma külh. Tsuskasõ spordivõistluisil, kohvikin, roniva morsikanni ja egäle poolõ muialõ.

Hüürläsist iks viisakalõ vallalõ ei saa

«Hüürläisi om külh inämb ku minevä aasta, a ei midägi väega esierälist,» selet’ mutuga-tiidläne Soonõ Villu. «Hüürläisi või olla üten kotussõn inämb ja tõsõn veidemb. Näütüses üten maahüürläse pesän või olla nii pall’o hüürläisi, et tunnuski hüürläseuputus. Lämmi keväjälõpp passõ näile häste, jahhe juuni külh mitte, a päält tuu oll’ jäl näile hää ilm.»

Soonõ Villu ütel’ tuud kah, et hüürläse tulõvagi vällä suvõ keskpaigan.

«Pesäkunna omma täüs saanu ja inämb vahtsit hüürläisi ei kasvata – olõ-i vaia inämb püüdä vaglakõisi süütmises valgurikast kraami,» selet’ tä. «Kül tulõ suur himo tsukru perrä, millest eläse täüskasunu hüürläse.»

Tsukru löüdvä hüürläse üles päämidselt käärümise lõhna perrä.

«Näist viisakalõ vallalõ ei saaki,» ütel’ mutugatiidläne. «Ku pesäkotus om teedä, või tuu är häötä. Ei soovida tuud siski tetä, võit tsusada saia. Peris häste tüütäse püünisse. Tuus tulõ võtta suurõmbat sorti putõl, panda poolõni kergelt käärüvät vedelikku täüs (olut vai veini lõhnas mano). Putõl tulõ kohegi üles riputa, hüürläse ronisõ hää meelega lõhna pääle pudõli sisse, kohe nä sis är upusõ.»

Hüürläse sei pall’o kodoaia marjust tühäs
Hüürläse sei pall’o kodoaia marjust tühäs. Harju Ülle pilt

Midä tetä, ku hüürläse käest tsusada saat?

Võro Südameapteegi nõvvoandja-kundõteenindäjä Kuslapuu Kaja:

Ku varba vai näpu pääle tsusada saat, sis tuu ei olõ nii hull, a näütüses kaal om väega pää ligi, sis olõssi külh hää külmä pääle panda. Rahvameditsiinist soovida õrna ätikälappi, a päämine om iks külm – sis ei jõvva tuu ollus nii kihä sisse minnä.

Ku inemine tiid, et om hüürläse pääle allergiline, sis olõssi tark allergiaruuh hindä ligi hoita.

Väikokõisilõ latsilõ omma eräle tsilga, nuu kirotas tohtri vällä. Suurõmbilõ omma tableti vai tinktuur.

Ruuh piät õkva võtta olõma: allergiline šokk tulõ mõnõ minodiga, apteeki tuu aoga ei jõvva. Midä tuu šokk tähendäs: süä või väega pessä, õhust või puudus tulla – võtt hõngulõõri kinni ja omgi kõik!

Seoilmaaigu ei olta allergilidse õnnõ hüürläisi vasta. Mualadsõ, kiholasõ, parmu – kõigi purõmisõ pääle või paistõ minnä, esieränis maalõ puhkama sõitnu liinainemise.

Mis väega häste avitas, ku olõt sitikist paistõ lännü – Bittneri palsam. Tuu võtt süüdü kotussõ väega häste tagasi. Oll’ inemisel jalg nigu eelevandil: lapp lahjõmbas tettü palsamiga sai pääle ja oll’ kõrran!

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us