Timahavva 19. kõrda olnu rahvapillilaagri Võromaal Mõnistõn tõi kokko 80 egäst Eesti nukast peri pillimängjät ja üte pini. Tuust põimukuu kolmanda nädäli pillileerist, midä kutsutas ka kõrraldaja Laube Kadri perrä Kata laagris, olõ ossa võtnu joba 12 aastat. Aoga om pillimäng ladusambas lännü, esi olõ ka paar sentimiitret kasunu ja oppa nüüt tõisi.

Edimäst kõrda, ku olli 11-aastanõ plika, oll’ väega põnnõv laagrilõ tulla. Sõs olli ma õnnõ üte aasta toropilli mängnü.

A mille ma sinnä kõik aig jälki tagasi lätsi, oll’ tuu, et vällämaa oppaja olli nii huvitava. Inglüse kiil oll’ multikist selge ja võõridõ suuri inemiisiga üten pilli mängmine pand’ süäme pisu hudisõma.

Ku ma näide käest küsse, kuimuudu nä mõistsõva Võromaalõ tulla, oll’ vastus kõik aig sama: Kadri kutsõ. Püüdse sõs uma pää sisse mahuta, kuis Kadri nii pall’o vällämaa inemiisi tiid.

Kiä tege, tuu jõud

Põhias’a omma egä aasta üttemuudu: hummogupoolõ oppajaga katõkõistõ pillitunni ja pääle lõunat kamban ütenmängmine vai rütmi har’otaminõ. Õdagu lauldas ja tandsitas.

Sõbra imesti, midä laagrin süvvä andas, et inemiise viie pääväga mitmõtunnidsõ kontsõrdi kokko pandva. Sõs kutsõ näid laagrilõ ja tull’ vällä, et periselt jääs pillimängmise kõrvalt aigu ka tähti kaia – perseiide sado kah nigü tellitü.

Laagrilidsõ omma Mõnistõ vaimu umas võtnu

Varrampa rännäs’ laagri Võromaa pääl ümbretsõõri, a 2009. aastagast sais kimmäle Kuudsi koolimajan paigal. Mõnistõ vaimu omma laagrilidsõ umas võtnu ja õigõ mitmõl om uma meelüspaik – ku parasjago klassiruumi ei mahu, saa har’ota ka spordiplatsi veeren vai bussipiätüsen.

Egä kell lövvüs ka kalitorin mõni kõndmisõ päält pilli mängjä, olkõ pääle, et noodikiräst haisugi ei olõ. Mu opilaisi vannusõvaih oll’ timahavva 46 aastat. Mitu püsülaagrilist omma edimäst kõrda tansaman Mõnistõn pilli kätte võtnu ja opva kõrva perrä kõrrast kipõmbalt mängmä. Laagrin käü ka mitu muusigakooli oppajat, et hinnäst mõnõ vahtsõ pilli pääl edesi arõnda ja häid mõttid saia.

Mõnikõrd käüdäs mõnd lähkün olõvat ettevõtmist kaeman vai mindäs inne hummogusüüki kõgõ laagriga siinde. Varatsõmbist laagrist tulõ miilde viil korvõ kudaminõ, uma pillimehepingi kujondustüü, kadajapuust ratta pääle tähti kõrbõtaminõ.

Perämäidsil aastil om laagrilõ tulnu ka pillimeistri Laaseri Leho, kiä kohegi uma pop-up (aotlidsõ) tüükua pistü pand ja lõõtsu parandama nakkas. Seo tüü kõrvalt jõud tä valmis tetä ka üte vahtsõ laagripilli, midä lõpukontsõrdil näüdätäs. Niimuudu omma valmis saanu kontravann, pappkastist geto-tüüpi lõõts ja präänigukarbist bändþoliino. Seo aasta pillis oll’ linnugivineerist viiol.

Noorõ ja vana ütenkuun

Üte õdagudsõ tandsuoppamisõ aigu saisõ laagri küläline, Argentiina juuriga kitramängjä Zeoli Patricio, telefon käen, kesk kalitorri. Kavvõlt tundu miis väega ammõtin, et piät kõik aig kõnnit vasta võtma, a sõs tull’ vällä, et tä kõlistas esi tõisilõ: «Ma mõtlõ parhilla, kellele ma viil piä taad muusikat laskma.»

Patricio oll’ laagrin õnnõ 21 tunni ja võtt’ tuu niimuudu kokko: «Mullõ tunnus, et tõist säänest asja olõ-õi koskil. Seo om esieräline tuuperäst, et noorõ ja vana inemise mängvä ütenkuun pilli ja näide meelest om seo väega harilik asi.»

Kuslapuu Kaisa


Kuudsi koolimaja kalitorin kellä all: laagrirahvas har’otas ütenkuun pilliluku «Wabariigi polka». Pini om kah pildi pääle jäänü. Laube Kadri pilt

Jaga seod artiklit