Tulõvadsõl ettevõtlusnädälil (3.–9.10) härgütedäs inemiisi ettevõtjas nakkama.

Vahtsõ väiku ettevõttõ luumist tugõ kõgõ laapsambahe töötukassa – antas kooni 4474 eurot. Timahava om töötukassa käest küsütü tukõ uma ettevõttõ luumisõs Põlva maakunnan 25 ja Võro maakunnan 27 kõrda, rahha om antu vastavalt 12 ja 11 ettevõtmisõ jaos. Mõlõmban maakunnan ütte projekti viil hinnatas.

«Ti kandin om rahha saanuid ettevõtmiisi tublistõ üle eesti keskmidse,» kitt’ töötukassa ettevõtlustoetuisi osakunna juhataja Kaivu Indrek. «Äriplaani omma as’aligu, naata ei niisama rahha küsümä, et äkki antas. Om nätä, et inemise haridus ja tüükogõmus passis ettevõttõ tegevusalaga kokko.»

Vahtsõ ettevõttõ omma väega mitmõn valdkunnan: ilotarõ, ehitämine, massinidõ remont, pottsepätüü, kompvekke tegemine, mesindüs, ettevõtmiisi kõrraldaminõ, disaineritüü, fotograafia, mar’akasvatus, pruulikoda, oppusõ, söögipakminõ.

Töötukassa nõud, et inemine piät olõma töötuna arvõl, täl piät olõma kas inne ettevõtluskogõmust, majandusharidus vai ku tuud ei olõ, sis piät läbi tegemä ettevõtlusoppusõ (vähämbält 56 tunni).

Töötukassa Põlva osakunna juht Mandeli Katri ütel’, et näide kaudu om timahava ettevõtlusoppusõl käünü 22 inemist ja õkva alostas vahtsõnõ punt.Võro maakunnan om oppust saanu 24 inemist ja täämbä naas’ pääle vahtsõnõ oppus 12 inemisele, and’ teedä Velkmanni Külli.

«Ettevõtlusoppusõ mõtõ om tuu, et inemine mõtlõs inne uma plaani läbi, ku nakkas äriplaani kirotama,» selet’ Mandeli Katri. «Oppusõl saa selges, kas inemise ärimõtõ nakkas äri-ilman tüüle ja ku häste inemine ettevõtjas passis.»

«Nakka pääle!» härgüt’ Põlvamaa arõnduskeskusõ ettevõtluskonsultant Plakso Diana ettevõtlushuviliidsi. Tä ütel’, et suurõmb jago inemiisist passis ettevõtjas külh, ku õnnõ julgust jakkus. «Pall’o ütlese, et mis nüüt mina, no vahtsõnõ põlvkund om õnnõs hulga julgõmb,» selet’ tä.

Naasõ tahtva ilotarrõ

Põlva maakunna aasta opjas valitu Aigro Aivi (29) tekk’ aasta tagasi Valgjärvel vallalõ uma ilotarõ. Tiitlit anta es tälle ilma iist: Aivi om käünü hulgal oppuisil ja tege ilotarõn pediküüri, maniküüri, pand geelküüdsi ja ripsmõpikendüisi, tege näohooldust, tasomist…

«Mõni päiv olõ tennü tüüd 7.30st nikani ku õdagu 11ni,» tunnist’ Aivi uma ettevõttõ sissetüütämise vaiva. «Inemise ei taha jo uuta, tahtva õkva kõkkõ saia. Maal olõ-i ka mõtõt umma ilutarrõ 9–17 vallalõ hoita – tõsõ inemise käävä kah samal aol tüül ja saa-i tulla. A ma ei taha liina är minnä, ma taha uman koton ellä.»

Nii säädki Aivi hinnäst kundõdõ perrä: sõit näide mano ka Kanepilõ, Tartohe, Otõpääle.

Kundõsiid tegünes mugu mano. Aivi ütel’, et kõgõ parõmbalõ liigus reklaam suust-suuhtõ: inemise pelgäse võõra ilotegijä mano minnä, a ku tutva soovitas, om asi kimmämb.

Aivi ütel’, et oppuisist oll’ kõgõ rassõmb ettevõtluskoolitus. «Töötukassan tetti testi ja üteldi tuu pääle edimädse huuga: sa ei olõ suhtlõja ja ei passi ettevõtjas!» sai Aivi parra löögi. A teküs naanõ alla es anna, naas’ huuga pihta ja no om tegünü joba mõtõ umma ettevõtõt laembas tetä.

«Pia võisi üte inemise viil tüüle võtta,» rehkendäs tä. «Selle valisigi ettevõtlusvormis OÜ (Cyaniris OÜ), et olõsi hää tuud tetä. OÜ om tuust kah hää, et saa oppuisi kulu maaha kanda.»

Pruulikoda võtt huugu

Keväjä Pühäjõõ pruulikua käümä pandnu Epleri Raini (39) ja Soonõ Mihkli (35) tahtsõ, et ettevõtõ olnu õkva kodo küle all – Urvastõ kihlkunnan Kärgula külän.

Mõtõ naas’ susisõma päält tuud, ku Põlvast peri Rain kolmõ aasta iist Kärgulahe kolisi. «Mihkli paksõ hindätettüt olut – oll’ selge ja väega hää mekiga,» selet’ Rain. «Pruuvsõ tuupääle ka esi olut tetä ja tuu kõlvas’ kah juvva. Sis ütli, et panõmi pää kokko, teemi vähä rohkõmb, ammõtlikult ja müümise jaos. Kõgõpäält pruuvsõmi tutvidõ pääl, mändse mekiga olut kõgõ inämb kitetäs. Seo aasta algusõn naksi paprit ajama, et pruulikota tetä.»

Rahha läts’ pruulikua tegemises pia 10 000 eurot. «Sai töötukassast starditoetusõ ja pia 6000 pannimi katõ pääle mano,» selet’ Rain.

Ettevõttõ luuminõ läts’ laapsahe, a olu mängse mitu hääd vingõrpussi. «Mitu laari olut läts’ hukka vai sis es tulõ sändse mekiga nigu proovipartiil,» selet’ Rain.

Nii trehväs’ki, et seo suvi vidi mehe olut suurõ huuga Eestit pite lakja, a sis oll’ kõrraga ladu tühi ja müügivõrku tekkü mulk. «Nüüt püvvämi nii tetä, et laon olõssi kõikaig niipall’o kaupa, et umakandi söögikotussilõ saasi,» ütel’ Rain, kelle jutu perrä lätt käsitüüolu häste kaubas. «Pääasi, et tetä jõvvat, õllõpoodi, restoraani ja kohvigu tulõva esi su mano.»

Kärgula miihi olu om ka tuu poolõst ummamuudu, et ollõnime (Suidsunõ Sannalinõ, Pühäjõõ Seerigu Mõro jt) ja lustligu ütlemise omma silte pääl võrokeelidse. «Tuu näütäs är, kon mi taad teemi ja elämi,» põhjõnd’ Rain. «Tal’na inemiisil om huvitav nuputa, mis kirän om, ja uma kandi inemise saava jäl muhelda.»

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 
Epleri Rain (kural) ja Soonõ Mihkli paki Sulbi mihklilaada pääl vahtsõt ollõsorti nimega Estrefä ja visassi villast, et taa passis Eesti presidendivalimiisi ammõtligus ollõs.
Epleri Rain (kural) ja Soonõ Mihkli paki Sulbi mihklilaada pääl vahtsõt ollõsorti nimega Estrefä ja visassi villast, et taa passis Eesti presidendivalimiisi ammõtligus ollõs. Harju Ülle pilt.

Aigro Aivi tekk’ Valgjärvele ilotarõ.
Aigro Aivi tekk’ Valgjärvele ilotarõ. Pilt eräkogost.

Ettevõtlusnädäli ettvõtmiisi Vanal-Võromaal

4.10. kell 9.30 ettevõtluspäiv vahtsilõ ettevõtjilõ Võrol Kandlõ kultuurimajan
5.10. ettevõtluspäiv Põlvan
6.10. kell 9 Võrol Kandlõ kultuurimajan ettevõtluskonvõrents «Tii ummamuudu!»
6.10 kell 12 Põlva kultuuri- ja huvikeskusõn ettevõtjidõ tutvas saamisõ mess «Uskmalda, midä mu naabri tege?» Oodõdu omma ka ostja – ettevõtja võtva umma kraami üten.

Kullõ artiklit:

Jaga seod artiklit