Nüüd, hää inemise, olõs veidükese api vaia. Elorikkusõ eräkund tulõ avita är luvva. Tuujaos om näil 500 inemist vaia kokko saia, aigu om väega veidükese perrä jäänü ja egäüts saa seo man hindä võrra avita.

Parhilladsõ saisuga omma tulõvidõ riigikogo valimiisi lavva pääl õnnõ viledsä variandsi. Keskeräkund – sotsi vai Reformieräkund – EKRE, kohegi vaihõlõ sääd hinnäst viil mõnõ kotusõga Esämaa ja või olla, et ka Eesti 200. Edimädsega koolõsõ kõgõpäält ettevõttõ ja sõs inemine, tõsõga koolõs inne inemine ja sõs ettevõttõ. Esämaa laul õnnõ hosiannat nigu õks, nõst trahvõ ja sais kõvõmba kõrra iist, tuu tähendäs, et lask, nigu õks, tühä persega piiru. Eesti 200 om kah’os viil midägi tävveste segäst. Pääle Reinsalu, kiä ots vahtsõt tüükotust, kon umma piidsapoliitikat edesi aia.

Mullõ lätt keskkunnateemä väega kõrda, ma olõ luudusõn suurõ osa umast aost ja ma tiiä, et illos luudus ei tähendä õnnõ pääväminengit ja -nõsõmist. Seo, mis om inne ütsäkümnendit mi maal perse käänetü, om suurõst luust persen seenimaani, vahtsõt jamma tulõ kõik aig mano ja midägi ei muutu nii kavva, ku ei olõ iinotsan inemiisi, kiä saisu õigõlõ hinnada mõistnu. Hääd om kah juhtunu, a ku kaia, ku pall’o aigo läts’, et Sindi pais maaha saasi võetus ja Pärno ku Eesti võimsamb lõhekalajõgi inneskidses saasi tettüs, sõs kujotagõ ette, ku pall’o lätt egä järgmädse tarviligu sammu pääle. Ja ku üts asi peräkõrd kõrda saa, sõit säält läbi joba Rail Baltic ummi tselluloosivagonidõga. Andkõ no andis, a keskkunna-asjoga ei saa liiku tassakõistõ ja rataskaari nigu täi likõt m…i pite.

Seo, mis Peipsi ja Lämmäjärve ammõtlidsõn kalandusõn sünnüs, om üts otsalõppõmada majanduskuritüü. Kõrra antas määnegi keskkunnaammõtnik kohtuhe säädüsevastalidsõlõ kalalõ papridõ tegemise iist, antas kolm aastat ähvärdüisi ja kõik lätt vannamuudu edesi. Sammamuudu mõtsandus. Suumlaisil om hulga mõtsa, a millegiperäst nä ei rao umma maad lakõs. Nä ostva puu sisse ja möövä pääle tüütlemist vaheltkasuga edesi.

Peris nii jah ei saa, et piämi umma luudust üllen ja ei tii määnestki ettevõtlust. A om nii väega vaia, et Tuumpääl olõs inemiisi, kiä avitasi tuu piiri õigõ kotusõ pääle tõmmada. Nii et inemiisil olõs nii keskkunda ku tüüd. Mullõ om üteldü, et jah, lännü Elorikkusõ inemiisiga kokko, a sääl om tuu Talvik. No ja mis sõs, ma olõ Talvikuga kah kunagi kõnõlnu. Tävveste normaalnõ miis.

Et olõ inemine ja mine panõ hinnäst kipõstõ kirja. Väega pallõ. Mu peräst, hindä ja ummi latsi peräst.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
propagandist

 

 

Jaga seod artiklit