Sõidi talvitsõl pöörüpääväl Antslan müüdä Veski uulitsat. Oll’ parasjagu talvitsõlt luminõ tii ja eriti virgastõ autuga liiku es saa, pääleki liinan jo üle 50 ei tohe kah. Tsipa inne Nässmõisat tull’ Kasumõtsa puult üts pruun taksikõnõ ja tahtsõ üle tii minnä. Mõtli: näet, pinikene lätt talsipühäde puhul naabrilõ küllä, ja võti kiirusõ tävveste maha.

Taksikõsõl paistu kah aigu küländ ollõv ja timä jäi peris saisma. Peräkõrd istõ tii keskjoonõ pääle maha – minke müüdä kostpuult tahati! Sai tedä kõrralikult silmädä. Paistu ollõv tõvvupuhas pini, aga plekist avvurahasiid tel kaalan es olõ. Või-olla tä tiise paksõmba pleki säädüst ja tuuperäst es tükü mu autuga jõudu pruuvma.

Kaimi ütstõsõlõ otsa ja ma sõidi edesi.

Aapo, kui sa taad luku loet, olõ hää ja tii laul «Väikuisi liinu pini omma targa». Ja tõnõ palvus: liiklusõmehe, ku rahakott lupa, ankõ toolõ taksikõsõlõ üts auraha. Timä om tuud väärt inämb ku kiäki muu.

Pulga Jaan

Jaga seod artiklit