Taa lugu juhtu kavvõl Vinne aol mu kunagidsõ tüüseldsilidse Nikandrovi Jüriga. Tuul aol õs olõ poodist kõkkõ vabalt võtta. Kirotama pidi avalduisi ja uutma järekõrran, õt asjo saia.

Nii oll’ Jüril lugu Druþba moodorsaegõ, a peräkõrd naarat’ õnn ja vahtsõnõ rohilist värmi moodorsaag oll’ olõman. Palot’ mitu paagitäüt kütüst är, nigu oppusõn kirän, õt saag tüükõrran olõssi.

Jõudsõ sõs kätte puulpäiv ja Jüri võtsõ kats abimiist, portõmassina ja põrot’ mõtsa puid tegemä. Jõudsõ ilosalõ mõtsa, kon mõtsavaht oll’ är märknü puu, mis tulli maaha võtta. Tõmmas’ Druþba käümä, pand’ sae vasta puud, and’ gaasi, a tuu asõmõl, et püürde kõvõmbas lännü, tegi saag põrra-põrra ja jäi saisma. Tehnigamiis oll’ Jüri kõva, a saag mõtsan inäp käümä õs lää ja nii tull’gi ilma puiõldõ kodo sõita. Koton läts’ mõnõ tõmbamisõ pääle Druþba saag jäl ilostõ käümä ja oll’ nigu tüükõrran. Järgmäne puulpäiv läts’ miis jäl mõtsa, a inne pruuvsõ sae kõrranolõkit. Saag läts’ ilosalõ käümä, ja viil mitu kõrda.

A mõtsan juhtu sama lugu mis edimäne kõrd: saag käümä õs lää ja tull’ tühä massinaga kodo tulla. Sama jant juhtu viil kolmandalgi puulpääväl. Kavva sa sõidat mõtsa ja tagasi, massat massina iist, kaet abimehe, a tolku õi midägi. Nii hüpäs’ki Jüril täü üle massa ja tä vei sae tagasi puuti, kost sai paari nädäli peräst vahtsõ orantsi värmi sae. Vahtsõ saegõ saiõ puu lõigatus.

Kas tuul aol olli kah rohilidsõ olõman, olõ õi meelen, a edimäne saag oll’ vast rohiliidsi tett ja nuid saetegijit om täämbä hädäste vaia. Sõs jäänü mõnigi mõts kasumõ.

Reiliku Kalev

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit