Umma vahtsõhe luulõraamatuhe, mink nimes «Olkõ vakka!», om luulõtaja Contra (Konnula Margus) kokko otsnu uma võrokeelidse luulõtusõ.

«Ma kai, et olõ veidükese võru keelen kah luulõtuisi kirutanu, tull’ vällä, et väega pall’u ei olõki,» seletäs kirämiis. «Kõik arvasõ, et ma päämidselt võru keelen kirutagi, selle et ma rohkemb kõnõlõ võru keeli, a mul om tuu lõhestumine, et kiräkiil om kirä kiil ja võru kiil om kõnõlõmise kiil. A niipall’u näid oll’, et parasjagu üts raamat kokku saia. Ja om illus üts puhas võrukiilne luulõkogu tetä,» jutustas Contra.

96-lehekülelidsen raamatun om ligi 80 luulõtust. Inämbüs noist omma Contra hindä luulõtusõ, a päält noidõ löüd ka mõnõ ümbrepantu luulõtusõ Läti ja Eesti kirändüsklassikidelt. Inämbüs luulõtuisi omma nal’alidsõ, a tõlkõ omma iks tõsidsõ.

Umas kõgõ kuulsambas võrokeelitses luulõtusõs pidä Contra luulõtust «Mosse», mink perrä om esiki matõmaatigaülesannõ tettü. Luulõkogo päälkiri «Olkõ vakka!» om peri kah ütest luulõtusõst. «Seo om illus päälkiri kah. Ku kiäki küsüs, määne raamat sul vällä tull’, ütle: olkõ vakka! Tuu või lõbusat segähüst tekütä,» nal’atas Contra.

Õkva vällä tulnuhe luulõraamatuhe omma kokko kor’adu Contra kõgõ tähtsämbä võrokeelidse luulõtusõ. Pildi om raamatulõ tennü Viina Kristina, kiilt om toimõndanu Fastrõ Mariko.

Rahmani Jan


«Olkõ vakka!» pand Contra sõrmõ suu pääle.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit