Rahalda bussisõidu lubaminõ ilma liinivõrgu kõrdategemiseldä om populism, millest tulõ suur segähüs ja pall’o pahandust.

Valitsus om ütelnü, et ilma rahalda bussisõidu saa är tetä 21 miljoni euro iist aastan. A tuu om õnnõ pileditulu summa.

Ku maakunnaliinega saa ilma rahalda sõita, sis pandva bussifirma kinni nuu kommertsliini, miä sõitva täämbä 0-kasumi piiri pääl – kiä päses massulda bussi pääle, nakkas tuuga sõitma, ja kommertsliin jääs kahjumilõ. Ku kommertsliin lätt kinni, piät riik pandma tuu asõmõlõ doteeridü liini – tuu võtt jäl rahha.

Tõnõ hädä tulõ maakunnaliinega, miä pasva pall’odõlõ: ilma rahalda sõit lüü bussi nii täüs, et liini pääle piät pandma suurõmba bussi. Bussi suurõmba vasta vällävaihtamisõ piät riik kinni masma.

Ku tulõ üle riigi massulda bussisõit, kas sis saa terve Eesti rahvas ka Talinan ilma rahalda sõita? Miä tuu mass? Talliin saa jo lupa piletildä sõitu noidõ inemiisi tulumassu iist, kiä bussisõidu peräst hinnäst pääliina sisse kirotasõ.

Viil üts hädä – miä saa rongisõidust? Riik mass parhilla üte rongisõitja iist pääle 10 eurot. Rongipiledi hind om lüüdü bussipiledi hinnast allapoolõ ja sõidõtas pall’o. Ku pall’o piässi riik Elronilõ viil mano masma, ku hulk inemiisi nakkas rongi asõmõl ilma rahalda bussiga sõitma?

Pall’o tüüaigu ja rahha lätt ka säädüisi ümbretegemise pääle. Parhilla om riigil bussifirmadõga 55 maakunnaliini lepingut. Ilma rahalda bussisõidu peräst om vaia muuta nii riigihankidõ ku ütistranspordisäädüst.

Midä tetä? Aig tulõ maaha võtta ja uuri, mis või saia, ku tetä ilma rahalda bussisõit. Paika tulõssi panda kõgõ parõmb liinivõrk ja hinnada, mis saa kommertsliinest, mis omma maakunnaliinega köüdedü.

Maavalitsustõ juusk kõik teedüs kokko: ku pall’o mis liini pääle piletiid om ostõt. Eski kaamõra omma nüüt egä bussi pääl – saa täpsele üle kontrolli.

Tervet Eestit haardva liinivõrgu analüüsi piässi tegemä kuuntüün kas maavalitsusõ vai vahtsõ ütistranspordikeskusõ.

Jaga seod artiklit