Kanni Liisa (sündünü Pettai) sündü 1856. aastal Võromaal Kanepi kihlkunnan. Liisa oll’ härksä lats: lugõmisõ opsõ tä selges tõisi sälä takan saistõn. Pääle esä surma jäi imä Anne kasvata viis last.

Ku Kanni Hans sai säitsme ja poolõ aastadsõs, võtt’ imä tä käekõrvalõ ja vei õkva sündünüt Liisat kaema. Imä küsse sõs Hansu käest, kas tä taht Liisat hindäle mõrsjas. Hans kai väikukõist ja vastas’ rõõmsahe: «Taadsamma ma taha, mitte kedägi tõist.» Tuu oll’ momment, ku Kanni Hans võtt’ igävädses süämehe uma tulõvadsõ naasõ, kiä sai tä suurõs armastusõs laulmisõ kõrvalõ.

Hansu ja Liisa pulma peeti 1878. aastal ja näile sündü katõsa last.

Hansust ja Liisast saiva Kanepi ja Võro (1883–1892) koorilaulu ja laulupitõ kombõ hoitja ja edesiviijä. Nä olli Võro Kandlõ seldsin, aviti paigapäälset laulu- ja tiatrielo herätä. Ilma näideldä es lää müüdä ütski pido ja näil oll’ tähtsä osa paigapäälse kultuurielo säädmisel. Kanepi ja Võro aig oll’gi näide elo parõmb ja tegüsämb aig.

Kanni Hans ütel’ inne kuulmist umalõ naasõlõ: «Ku kõik mu käest kaos ja är võetas, sõs kiäki ei saa mu käest är võtta tuud, et ma olli uma helüga herätämistulõ viskaja.»

Laulupido olli Kannõlõ suurõs pidos ja nä olli sääl oodõdu külälise. Hans käve ütsäl laulupidol (Hans kuuli 1932). Liisa käve viimäst kõrda X laulupidol 1933. aastal uma tütre Kanni Salme naisikooriga. Liisa kuuli 1936. aastal.

Ruusmaa Arthur,
Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja

 Eesti laulupido veterani Kanni Hans ja Liisa IX laulupido rongikäügin 1928. aastal.
Eesti laulupido veterani Kanni Hans ja Liisa IX laulupido rongikäügin 1928. aastal.
Vana-Võromaa kultuurikua muusõumi pilt.

Jaga seod artiklit