Ildaaigu ilmu raamat maailma aoluku kõgõ inämb mõotanu võrokõsõst. Et tä tuu man umbõ pall’o võlssõ ja et sa timäst midägi kuulnu olõ-õi, tähendä-ei midägi – prohvõti olõki-õi kuulsa umal maal.

1869. aastal Veriora lähkül sündünü Sibula Jaan saigi tuntus hoobis Ameerikan Ivan Narodny nime all ja Eestin olõ-õi timmä seeniaoni hinnatu. A olõs pidänü, kasvai tuu iist, et Jaan-Ivan sutsõ suurõ lumbi takast olla umajago «süüdü» ka vabadussõa võidun. Tuu om fakt ja tuu ja muu kotsilõ saa innekidse tehnikaülikooli dotsendi Kitveli Toivo raamatust lukõ.

Toivo Kitvel «Kolm nime – üks mees».
Külim 2017

Narodny-Sibul oll’ Õpetatud Eesti Seltsi liigõ, perimüsekorjaja, aokiränik (aliasõga Jaan Talune) ja luulõtaja, kink värsi ilmu kõrvu Koidula ummiga. Tä oll’ taimõtoitlanõ, karskusseltse asutaja, rahavõltsja, kinnimaja klient ja ullimaja patsient, vägivallatu võitlusõ iistkõnõlõja, revolutsionäär, pagulanõ, moralist, esoteerik, ingliskiilne ulmõkiränik, dramaturg, muusiga- ja kunstikriitik (timä kirotuisi tsiteeritäs Ameerikan täämbädseni), mitmõnaasõpidäjä, aatõmiis, Eesti patrioot, geniaalnõ võlssja ja samal aol väega tagasihoitlik inemene. Narodny käve muu hulgan läbi Lenini, Stalini, Maksim Gorki, Lev Tolstoi, Mark Twaini, Nikolai Roerichi ja väega pall’odõ tõisi maailma näko kujondanu inemiisiga, ja tuu om kah fakt, mitte vällä mõtõld asi. Lisas oll’ Narodny umast aost päält saa aasta iin, ku tä soovit’ Eestil Saarõmaalõ Ameerika sõaväebaasi laskõ, a tuu iist naarti tä vällä. Pia oll’gi 1939. aasta fiasko käen, täämbädses omma NATO üksusõ Eestin ja lää-ei kohegi.

Ma olõ esi kah tuud Narodnyt uurnu ja ai salastatusõ alt vallalõ timä ja Eesti Ameerika saatkunna ja Eesti valitsusõ kirävahetusõ, kost tulõ vällä, et tä oll’ viil 1939. aastal Ameerikan võro kiilt kõnõlnu. 19. saandi lõpun Eesti aolehtile, päämidselt Olevikulõ, kirot’ Jaan ka võrokeelitsit nalju ja juttõ, näütüses «Kuotsli külä Hõkla äpärdüs», kon pilgati viinajuumist. Inglüse keelen kirotõdust ilokirändusest om eesti kiilde täämbädses jõudnu õnnõ kats novelli ja ka kodomaal ilmunu olõs viil vaia arhiivest kokko kor’ada. Õnnõs saa Kitveli raamatust hääd juhatust.

Raamat kihotas läbi aoluu väega kimma huuga, a säält saa ka hulka lisatiidmiisi. Tulõ vällä, et viil saa aasta iist arvati soomõugrilasõ olõvat rassilidsõlt mongoli ja näütüses Mississippi osariigin es tohtnu eestläne tuuperäst valgõ inemisega paari minnä. Kimmäle om väega tähtsä ka kuulsa psühhiaatri Cesare Lombroso avastus, et suurmehe välläheide om hariligu inemise umaga võrrõldõn tõistpite keerun.

Raamadu edimädsen otsan om ka pall’o Veriora, Võro ja Võromaa aoluku, esieränis muidoki Sibulidõ võimsa suguvõsa perrä, ja kõik tuu om pantu meisterlikult globaalsõhe konteksti.

Ilvesse Aapo


Seo pildi mano om seletüses kirotõt: Ivan Narodny, innembi Sibul, Jaan – aokiränik ja kiränik New Yorgin. Pilt om peri Eesti kirändüsmuusõumi Eesti kultuuriluulidsõ arhiivi fotokogost, (EKLA, A-1:983)

Jaga seod artiklit