Ammunõ aig

Egas 90aastanõ inemine ei ooda pühhi nii, nigu ütsäaastanõ. A latsõpõlvõ joulu-uutmist ei unõhta kunage. Mino nuurusaigo ei anna parhilladsõ aoga võrrõlda. Eesti riik oll’ tuudaigo nuur ja kinmähe vaesõmp ku põra.

Kõgõ põnõvamp oll’ kotoh piparkuukõ küdsämine. Vanaimä kiitse nätäl aigo tsukropiitest siiropet. Ku maigoandjidõga tainas valmist sai, rullite tuu köögilavva pääle ohukõsõst. Mul ku latsõkõsõl lubate kah plekist vormõga kuukõ vällä lõiko. Vormi olliva süäme- ja tähekujolidsõ. Väega täpne tüü oll’ präänikide panni pääle panõk. Ku ahost tull’e joba hääd lõhna, nakas’ suu vett juuskma. Mullõ ante ahokuumõ präänikit maitsa kah. Tuu oll’ge uhkõ tunnõ – hindä tettü!

Suur ettevõtminõ oll’e kuusõ ehtmine. Poodist ostõte värvilidse joulukündle. A noist jäi veitüst. Ubinilõ pante värviline pail varrõ külge ja ripotõdi kuusõ külge. Präänikit kah. Olliva kinmähe ka joulukompveki, vassapikkudsõ magusa pulgakõsõ värvilidse paprõ siih.

Ku kolmõkuningapäiv müüdä saie, viide kuus vällä. Kõgõ inämb saige oodõtus kompvekijagamist, noid ostõte harva.

Olli vast viie aastanõ, ku kompvekiuutminõ lõppi ikuga. Mullõ antõ kolm tükkü. Paprõst välläar’otamisõga löüdse, et siih es olõke magusat pulka. Tull’ vällä, et veli Edgar, kes oll’e must katõssa aastaigo vanõmp, oll’ kompveki är söönü ja paprõ sisse panno leeväst siso.

Et minno trüüsti, ante mullõ kümme sente ja lubate lähkost poodist periskomme osta. Mõtle, et säändse sulitembo iist piässe antama rihma esä käest, a toda es juhto. Veli oll’ iks suur, olno suvõl võõridõ man palgalinõ, kuis sõs säänest rihmutat.

Pärnaste Leida

Jaga seod artiklit
2018-12-18T13:41:34+00:00