Olõ Uma Lehe tegemist iist võtnu joba pia 17 aastakka, kõgõpäält abi-, sis päätoimõndaja ammõtin. Om olnu illos ja põnnõv aig.

Et Uma Leht püüd löüdä elost üles kõkkõ kitmisväärset, sis olõ otsnu üles võrokõisi, kiä midägi väega häste tetä mõistva. Sändse luu andva kimmüst, et mi kandin saa toimõ tulla külh, ku esi usut ja tahat.

Mõtsast, savvusannast, lõõdsamängust ja põllumajandusõst om iks juttu olnu. No mi rahval ommaki jo kõik nuu as’a süämen. Et meile tähtsit asjo hoita, olõ lehen vidänü iist mitund võitlust: ristipuiõ hoitmisõ iist, kaivanduisi vasta jne.

Uman Lehen om häste käümä lännü suur jutuvõistlus. Egälütel om jo elon juhtunu nii mõnigi ummamuudu lugu, midä om hää tõisiga jaka. Umast Lehest loetaski sakõst kõgõ inne läbi perämäne külg, kon omma nuu jutu, ja muidoki Ruitlasõ krutskijutt. Nuu kõik jääse Umma Lehte alalõ. No kimmäle saa leht vahtsõ päätoimõndaja Rahmani Jani käe all tsipa tõistmuudu näo. Kaegõ perrä!

Ma esi ei kao Vanalt-Võromaalt kohegi: tii edesi Vikerraadio võrokeelist saadõt ja omma ka vahtsõ plaani. Täpsembält saa teedä õigõ pia.

Hää Uma Lehe lugõja, kedä om umbõs 32 000, jäävä mullõ iks süämehe. Esieränis nuu, kiä omma kõlistanu vai kirotanu ja lehe kotsilõ uma arvamisõ vällä ütelnü.

Aituma, kõik hää inemise, kiä ti olõti andnu teedä põnõvist ettevõtmiisist ja tegosist inemiisist, kellest om saanu tetä hää leheluu!

Aituma, armsa jutuvõistlusõ autori, väärt juttõ ja häie sõnno iist!

Uma Lehe sõbra, lugõgõ iks Umma Lehte. Seo om jo mi ainukõnõ uman keelen leht terven ilman.

Harju Ülle

Jaga seod artiklit