Saa-aastanõ Eesti riik ei olõ süüdü, ku poliitigu

omma midägi võlssi tennü vai tegemädä jätnü

 
Aiteh, Eesti! Sa olõt nigu suurõ perre tark imä, kiä lask ummil latsil kõik ull’usõ esi läbi pruuvi, inne ku näile mõistus päähä tulõ.
Üts suurõs lännü ull’us om joba tagasilöögi saanu. Nii mõnigi Mangi-usku inemine om naanu mõtlõma, et tälle om aastit käko aetu. Ja ku pall’o om nüüd viil noid vällä ilmunu, kiä kõik takkaperrä targa omma. Kos nä inne olliva ja mille suud vallalõ es tii? A parhilla tiidvä kõik, et põnnõv vällänägemine anna-i viil inemise jutulõ sissu.

Pääle om naanu joba järgmäne ull’us. Runneli Hando kirot’ mitokümmend aastat tagasi, et ei saa mi läbi Lätildä. Väega hää, ku eestläisil om nii pall’o rahha, et tasos Lätti puuti sõita. Päälekauba saat vällämaad kah nätä. Ku mõni tuu man ka riiki pett ja hindäle rahha vahelt tege, sõs om tuu inemise hindä süämetunnistusõ asi.

Halvõmbas lätt lugu sõs, ku toolõ naatas poliitikat mano puukma. Mullõ es miildü sukugi, ku Eesti saanda sünnüpäävä aigu lätsivä inemise pido pidämise asõmõl hoobis Lätti. Nä ütlivä külh, et es osta säält viina ja kütet, a periselt… Hää külh, aig oll’ võlss, a tuu protest oll’ vast asja iist. Ja tulõmus tull’ jo hää. Valitsus mõtõl’ asja üle perrä ja tõmmas’ aktsiisega tagasi. Nüüd piässi tuusama seltskund tegemä tõisipite kampaania Eestimaal ja valitsust kitmä. Andma valitsusõlõ märko, et näide tego oll’ õigõ. Sõs vast tasahusõ ministri viilgi.

A vastapite, iks viil ei olta rahul. Tuu asõmõl et kotoh uma riigi võidupühhä pitä, mindäs jäl kampaaniaga Lätti. Mu meelest käänetäs nüüd vinti üle. Jo inne uma riigi tulõkit karist’ papa Kreutzwald meid ahnusõst hoituma. Mäletäti rahvajuttu «Väkev vähk ja täütämädä naanõ». Vanastõ opati iks kotoh, et kiä pisku iist ei tennä, tuu ei tennä ka pall’o iist. Ja lõpus om kõgõst ilma. Tunnus, et nuu kampaanjidõ iistvidäjä tahtva õnnõ tähelepandmist saia, võiolla ka umma karmanit täütä, ja sõs mõtlõsõ vällä vahtsõ põhjusõ, millega rahvast Lätti aia.

Tenolikkus om tuu, millest puudu om. Käümi rahuligult sääl piiri pääl, ostami uma odava kraami ja olõmi tenoligu, et meil om sääne võimalus. Mino saa-aastanõ Eesti riik ei olõ süüdü, ku poliitigu omma midägi võlssi tennü vai tegemädä jätnü.
Aiteh, Eesti, et sa kõiki jaos olõmah olõt.


Säinasti Ene,
koolioppaja ja luulõtaja

Jaga seod artiklit