2018. aastaga 24. radokuu. Peetäs Eesti Vabariigi 100. aastapäivä. Põlva maakunna kõgõ ammõtligumb aastapäävälipp nõstõtas vardalõ Kanepin kell 7.23 – õkva päävä nõsõmisõ aigu.

Hummogu näütäs kraadiklaas miinus 18 kraati. Kas seo om sümbol – näütäs ilmataat tuuga, et om kah sünnüpääväaasta lainõ pääl? Kiä tiid. Egäl juhul tulõ lämmäle rõivilõ panda.

Kanepi keskliin. Kellätseieri omma liiknu veeränd tunni üle säitsme. Rahvas korjus vabahussõa mälehtüssamba mano. Tuldas jala, tuldas autidõga. Keriguedine parkmisplats saa autit täüs. Om vormin rahvast – kaitsõliitlasõ, kodotütre, koorilaulja. A om ka suur hulk erärõivin rahvast, mütsü pään ja kinda käen.

Pia nakkas kerigukell lüümä. Seo näütäs, et aig om pääle naada. Vallavanõmb lätt lipuvarda mano. Laulõtas hümni. Osajago rahvast võtt kübärä tuus aos pääst, osa ei võta – vast pelgäse külmä.

Hümnile tulõ otsa lipulaul. Nüür vallavanõmba kässi vaihõl nõst lipu aigupite vardalõ. No om päiv nõsõnu, üten tuuga ka lipp vardan ja aastapäiv om kimmäle pääle naanu. Tuult ei olõ, lipp jääs edimält varda viirde rippu. A vahepääl tulõ mõni kerge tuulõhuug ja lipust käü läbi lehvähüs.

Peetäs kõnnit. Kaitsõliidu Põlva malõvapäälik major Säkk võtt sõnna, Kanepi vallavanõmb Seeme kõnõlõs kah. Keriguoppaja Lail lugõ palvust. Kaitsõliitlanõ Taro lugõ ette saa aasta iist Eesti Maapäävä vanõmbidõnõvvokogo kokko säedü manifesti kõigilõ Eestimaa rahvilõ. Tuusama, miä edimäst kõrda loeti ette 1918. aastaga 23. radokuul Pärnun Endla tiatri palkoni päält.

Pidolist tunnõt nõst laulukuur ummi laulõga. Vabahussõa mähehtüssamba ette pandas vanikit. Paistus, et huulmada külmäst ilmast omma inemise rõõmsa ja rahul tuuga, et omma saanu ossa säändsest esierälidsest pääväst. Õigõ tä om, nii pidolist riigi aastapäivä tulõ jo ette õnnõ kõrd saa aasta joosul.

Pidolinõ lipunõstminõ lõpõs lauluga. «Jää vabaks, Eesti meri, jää vabaks, Eesti pind…» om tuus puhus õkva õigõ laul.

Kokkotulnuilõ pakutas lämmind tsäid ja piirakut. Valvõn saisnu ja üte paiga pääl laulnu rahvalõ kulust tuu är. Avitas külmätunnõt ihost vällä aia.

Kanepi keskliin. Kellätseieri omma liiknu katsa pääle. Keriguedidse parkmisplatsi pääl käävä autu, et edeklaasi päält ijäd veidembäs sulata. Vabariigi suur sünnüpäiv om ilosa ja pidolidsõ alostusõ saanu.

Rahmani Jan


Lipp om üles saanu ja ku tulõ väiku tuulõhuug, käü kõrras läbi ka lehvähüs. Rahmani Jani pilt


Nii esierälidse päävä puhul omma lipu nõstmist kaema tulnu inemise joba hummogu varra rõõmsa. Külmäst huulmada. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit