Eesti rahvatandsu ja rahvamuusiga seldsi puult aasta koolitajas valitu rahvamuusik Laube Kadri ütles, et periselt om tä rohkõmb opilanõ ku oppaja.

«Mõnistõ kooli muusikapesän ma piät oppama üle kümne pilli, ja ega ma sis naid kõiki ei mõista. Tuu tähendäs, et ma piät kõikaig, ku flöötigi oppat, opma esi, et saasi opilaisiga tüüd tetä,» seletäs Laube Kadri.

Aasta iist Kadri iistvidämisel luudu Mõnistõ kooli muusikapesän käü täämbä 38 opilast, kiä opva üle tosina esi pilli. Pilliopjit om latsiaialatsist pensioniiäliidsini vällä. Päält Kadri oppasõ muusikapesän Visnapuu Mare ja Kaasiku Ott.

«Muusikapesä tüü om esieräline tuu poolõst, et meil om õnnõ 30 minotit individuaaltunni ja edesi tulõ rühmätunn, kon mängitas kuun. Om tähtsä, et opja saanu ka säändse kogõmusõ ja tiidmise, kuimuudu kuulmisõ perrä mängi ja tõisiga kuun mängi ja tõisi ka kullõlda samal aol, ku tä esi mäng,» kõnõlõs Kadri.

Päält muusikapesä om Kadri tähtsä tegemine egäsuvidsõ rahvapillilaagri kõrraldaminõ. Noid om tä tennü joba 19 aastakka, perämädse kümme Mõnistõ kooli man.

«Pall’u om muusikit, kelle kasumist ma olõ nännü: kuimuudu nä teivä edimäidsi sammõ, mängsevä «Savikoja veneläst» vai «Leedu tandsu». Täämbädsel pääväl omma nä joba tunnõdu muusiku, näütüses Ubina Juhan vai Rikkeri Siim,» ütles Kadri.

Timä kolmas põnnõv tegemine kand nimme Wana Wõromaa Wunkorkestri. Tuu om suur kuuntüü, orkestrin omma kuun perimüsmuusika opja mitmist Vana-Võromaa muusikakoolõst. Tsihis om viiä rahva sisse Vanalt Võromaalt peri pillilukõ.

Orkestril om plaan panda Priksi Kristjani abiga kokko noodiraamat, kohe lätt sisse 100 Vana Võromaa pilliluku, ja kõik nuu luu selges oppi.

Rahmani Jan


Laube Kadri. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit