Imäkeelepääväl (14.03.) hõigati vällä aasta keeletego – Eesti kotussõnimeraamat, mille päält 6000 kotussõnimest omma päält 1000 Vana-Võromaa nime.

Aasta keeletego om kõgõ korgõmb tunnustus eesti keele hääs tettü iist ja tuu valiva Eesti vabariigi vahtsõl aol ammõdin olnu haridus- ja tiidüsministri.

Vana-Võromaa nimmi kotsilõ kirodi raamaduhe Võro instituudi kotussõnimeuurja Saarõ Evar ja Fastrõ Mariko.

Raamatust saa päält kõgõ muu teedä, et Eesti üts kuulsamb kotussõnimi Litsmõtsa… ei olõki Litsmõtsa.

«Inemise omma muutnu kotussõnimme pruukmisõ käügin põnõvambas,» selet’ Saarõ Evar. «Vana kiräpildi mõtsanimest saadu külänime kotsilõ ütlese, et nimi om olnu Liitsmõtsa ehk midägi leetese maaga köüdetüt.»

«Inemise tegevä kotussõnime hindäle arusaadavas vai sis mõtlõsõ sinnä manu egäsugutsit põnõvit juttõ,» ütel’ mano Fastrõ Mariko. «Veriora nimest käävä luu, et sääl olnu kunagi suur lahing ja verd juusknu oja muudu. Kotussõnimeuurja näge sõnna veri – vanna sõnna lehtpuumõtsa kotsilõ. Ora om vana sõna oja jaos, midä viil ildaaigu om tuntu liivi keelen.»

Saarõ Evar tõi vällä viil nime, miä käävä paarikaupa: «Haani ja Misso vallan omma kõrvuisi Rebäse ja Saika külä. Zaika om vinne keeli jänku ja tuu passis rebäsega häste paari.»

Saarõ Evar ütel’, et pall’o Vana-Võromaa kotussõnime omma peri võõrist keelist. Kõgõ tuntumb sääne nimi om Miss’o – poolakiilne hellitüsvorm Mihkli nimest.

Võro liina nimi om tulnu Võromõisast, tuu umakõrda Võro ojast (parhilla Koreli oja). Võrooja nimme om tuntu mitmõl puul ja Evar pakk’, et tuu om köüdetü võrõndigu, kivisusõ vai käänülidse juuskmisõga.

Põlva nimi om Evari jutu perrä mõistatus ja tä ei olõ peris kimmäs, et timä arvaminõ iks õigõ om. No tä pakk’, et arvada tulõ Põlva nimi vanast soomõ-ugri sõnast palva, miä tähendäs küllä. Põlva om sõs kotus, kon ümbretsõõri eläse talopoja küläkaupa, kuun, nä omma «põlvadsõ».

Eesti kotussõnimeraamatut tetti säidse aastat. Tegemist võti iist Pälli Piitre ja Kallasmaa Marja Eesti keele instituudist.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Jaga seod artiklit