23.11.1966 tetti Kreutzwaldi muusõumi mano kodoluulinõ osakund. Vana-Võromaa kultuurikua muusõummõ päävarahoitja Ruusmaa Arthuri lemmik-muusõumias’a 58 000 museaali siäst:
Mammutikihv. Ku latsõ tulõva muusõummi, sis nä küsüse kõgõ, määne om mi kõgõ vanõmb asi. Õkva om hää üteldä, et seo kihv – 10 000 aastakka vana. A löüti tuu peris ilda: 18.10.1973 Nogopalo liivakarjäärist.
Tark miis, kiä arvu sai, et seo olõ-i harilik puutükk! Ku tull’ vällä, et seo omgi peris mammutikihv, panti Eestin edimäst kõrda tii-ehitüs saisma – loodõti terve mammut löüdä.
Muidoki es löütä, no Kuudsi kandist om löütü viil üts mammutihammas ja tõnõ Valgast. A iks saami kittä, et mammut om mi kandist «läbi lännü», kukki vast ijä seen jupikaupa.
Mängotuus. Panõ seo mängmä preemiäs noilõ latsilõ, kiä omma muusõumin hää olnu. Tuus om peri 1880. aastist Mõnistõ kandist ja oll’ vast mõnõ mõisnigu uma. Teemanti Kaupo ja Lembit seo ilosa mängotoosi meile tõiva ja õnnõstu kõrda tetä. Meil om 31 plaati tandsu-, kerigu- ja moodumuusikaga. Mängotuus om muidoki ands’ak üteldä: mõõdu omma nii 50 x 50 x 25 cm.
Mängotoosi mängmise mano kõnõlõ ma harilikult Võro edimädsest kohvikust, miä tetti 1880. aastil sinnä Õlle 17 majja Jüri uulidsa pääl.
Hää latsõ taldrik. Latsõpõlvõst om mul üts vähätsit asju miilde jäänü: meil oll’ säänesama taldrik. Sändse taldrigu omma peri 1920. aastist. Muusõumitaldrigu pääle om kirotõt «Jätku leivale!», mu taldrigu pääl oll’ «Aitäh!». Ku suppi panti, sei egä kõrd kõik är, et nätä, kas tekst om iks alalõ. Illus kasvatuslik mõo om seol taldrikul!